Foto: Ekspress Meedia

Kui palju Eestis terviseradu tänaseks kokku on?

Tänaseks on meie võrgustikus 118 terviserada ja rohkem kui 1100 km hooldatud radasid.
Uute radade loomise vajadus tuleb uute elamurajoonide tekkimisel ning kindlasti olemasolevate tingimuste parandamiseks, et kodulähedased võimalused oleks olemas.
Eesmärk on pakkuda üle Eesti kodulähedasi tasuta liikumisvõimalusi. Kindlasti üritame arendada ka lisavõimalusi ja -teenuseid, mis sobiks kasutamiseks igas vanuses inimestele.

Kes terviseradu ehitab?

Terviseradade ja nende lisavõimaluste loomine käib enamasti omavalitsuste poolt. Abiks on ka erinevad toetusmeetmed riigilt ning eurorahad.
Eesti Terviserajad SA poolt toetame professionaalse nõuga, aga investeerime ka ise radade projekteerimistesse ja rajame rajamärgistuse.

Kui palju terviseradade rajamine maksab? Oskate kõige kulukama nimetada?

Terviseradade vajadus ja mõju rahvatervise jaoks on väga suur, väljaehitamine aga kulukas. Samas iga panustatud euro toob kindlasti tagasi tervisekuludes, tervena elatud aastates ning kindlasti ka lihtsalt inimeste rõõmus, sest liikumine toodab õnnehormoone.

Meie ise oleme sihtasutusega investeerinud terviseradadesse viimase 15 aasta jooksul ca 5,1 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste, riigi ja fondide tugi on kokku üle 50 miljoni euro.
Oleme ise tihtipeale algatajaks või tellime ka ise projekteerimise.

Tallinnas on meil töös plaan ühendada terviserajad omavahel kergliiklusteedega, olemasolevaid radu uuendada ja uusi juurde luua. Erinevate radade rajamise maksumused sõltuvad maastikust, tööde mahust ja vajadustest. Uute loomiste ja vanade uuendamiste ehitusmaksumused on enamasti 1 miljoni euro ringis.

Meie poolt tellitud Ehitajate tee tunneli projekti ehituse tellis Tallinna linn ja see läks maksma 533 000 EUR, Õismäe raba terviserada üle 800 000 EUR.

Välijõusaalid ja kõik muud atraktsioonid ja lisavõimalused on kulukad nind nende loomise hinnad algavad enamasti 20 000 eurost.

Mainisite lisavõimaluste ja -teenuste arendamist. Mis need oleksid?

2019-2022 investeerib riik terviseradadesse üle Eesti 600 tuhat eurot aastas. Kohalikud omavalitsused toetavad sama omaosalusega. Nii valmib kunstlumevõimekus igas maakonnas ning uuendatakse radasid.

Regionaalsete võimaluste parandamiseks on meil vajadusi loomulikult rohkem, lähemate aastate investeeringute vajadus on vähemalt sama suur, kui hetkel riik koos omavalitsustega panustab, ehk vähemalt 1,2 miljonit aastas.

Tallinnas on meie poolt hetkel tellitud projekteerimiste valmimiseks vaja ka vähemalt 4 miljonit eurot.

Kelle hooldada on terviserajad ja välijõusaalid?

Radade ning nende infrastruktuuri hooldus on enamasti omavalitsuste või nende allasutuste rida. Meil on kõikide radade peale ca 200 rajameistrit, kes igapäevaselt nende nimel pingutavad. Uuendamine ja uute loomine on omavalitsuste ja erinevate toetusmeetmete toel.

Olen käinud ka koolide territooriumi päris kenades välisaalides - kas see trend kasvab, et iga kool oma staadionile treeningplatsi püsti paneb?

Tõepoolest, rõõm on, et sportlik rekreatiivne keskkond on arenemas ka koolide juures ja muidu linnaruumis. Loodame, et see trend on kasvav ning selleks toetusvõimalusi leitakse.

Kui palju peaks inimene päevas terviserajal treenima, et end vormis hoida?

Inimene peaks regulaarselt liikuma ja seda aastaringselt. Kui liikumine on inimese päeva loomulik osa, siis tuleb ka tervis, vorm ning hea enesetunne. Tuleb võitu saada vabandustest, halvast ilmast ja teistest ahvatlustest. Ideaalis võiks inimesed õues liikuda 1h päevas.

Samamoodi nagu on inimeste loomulik vajadus liikumine, on oluline ka normaalne toitumine. Toiduga saab palju ära teha ja kindlasti tuleks ka oma toitumisharjumused üle vaadata. Kui kuu-kaks pingutada ning head liikumis- ja toitumisharjumused tekitada, siis edasi läheb juba lihtsamaks ja orgaaniliseks.