Isevaatlejatest ilmatargad on poole sajandi kestel näinud nii rekordpakast kui jaanuaris õitsevaid lilli

Leo Rehela on üle 60 aasta iga päev kirja pannud külma- või soojakraadid, tuule suuna ja tugevuse, pilvisuse, sademed ning nende iseloomu. Ja suure osa vaatlustest koondtabelitesse reastanud.

“Seda on olnud varemgi, et jaanuaris lilled õitsevad,” kummutab Türi lähedal Mäekülas – muide, see on üks Eesti mitmest Mäekülast – 1957. aastast ilmavaatlusi päev päeva järel üles märkiv Leo Rehela.

Ta lehitseb kirjapandut ja näppu jäävad andmed aastast 1962. Ka siis ei olnud õiget talve, ei lund ega külma. “Tol talvel kogusin kohanimesid. Käisin naaberkülades ning teed olid suurema aja kõik väga porised,” meenub Rehelale.

Üks lapsepõlveaegne talv on aga iseäranis eredalt meelde jäänud – vastupidise näitena tänavusele. 1940. aasta jaanuaris mõõdeti Eestis siiani püsiv külmarekord 43,5 kraadi.