Esimesel hullumajakorral – 1894. aastal – oli Liiv enamasti letargilises seisundis, vaid korra tuli peale hoog, mis kehutas teda märatsema, sest tal oli vaja minna “surnuid äratama”. Aga 1903–1905 perioodi sisse mahub põnevamaid asju: Liiv tuli paigutada rahutute hullude osakonda ning venelasest raviarst ja direktor pidi kartma tema “isamaalist rusikat”!