Õhtu oli meeleolukas, aga kui saabus hommik, potsatas kusagilt Annely siseruumidest laua taha meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Näitasin taiwanlastele, et see asjandus siin on meie president, elab siin koos meiega. Taiwanlased kohe ei uskunud. Neile ei mahtunud pähegi, et istuvad mingi riigi presidendiga mingil väikesaarel mingis ubrikus.

Siis aga tõi Annely hommikusööki ja kusagilt imbus välja keegi, kes hakkas lõõtsal “Ukuaru valssi” tõmbama. Selgus: see on Siim Rikker!

Tekkiski huvitav ja irooniline ring: presidendi kaasa kuulas koos meiega „Ukuaru valssi” ja Rikkerist sai mõni aeg hiljem tema kaaslane. Meie Toomas Hendrikuga lobisesime niisama ja taiwanlased ikka ei uskunud seda, millesse saatus nad Eestis paiskas. Annely aga räägib, et „Ukuaru” esitajast Siimust sai hiljem tema naabritüdruku mees.

Kokkuvõttes palju segadust, mistõttu peaks „Ukuaru valsiga” ettevaatlikum olema!