Jürgen Rooste kirjanikupalkadest: võim ja raha teevad ikka haiget

“Miks ma peaksin neid lugema, need ei kõneta mind!” ütles üks sell mulle kunagi. Ta ei suutnud küll nimetada ühtki raamatut, mis ei kõnetanud, aga teadis täpselt: tema käes on võim mitte lugeda.

Suures plaanis on kultuuris jagatav raha – ja raha on alati põhiline tüli ning võimuvõitluse allikas – päris väike. Nii et – pole raha, pole võimu, pole just nagu midagi jagada ega millegi üle tapelda...

Aga küll me oskame. Näiteks kirjanikupalk on kahe viimase kirjanike liidu esimehe (Karl Martin Sinijärv ja Tiit Aleksejev) suur saavutus, kuid tekitab pahameelt nii üldsuse kui vahel ka kirjanike hulgas.

Olen seda asja saanud vaadata kolmelt positsioonilt: enne ja pärast ise palgal olemist vabakutselisena, kui igakuise elamisraha kokkusaamine kõri nöörib.