Jüri Ehasalu: i ntrite käed jäid sinimustvalge alla tõmbamiseks lühikeseks

Maalehe üks püsiväärtusi on usaldusväärsus. Nii oli see juba Antoni, Kilgase, Valneri, Ernitsa ja Viidiku ajal. On ka praegu. Harva, kuid vahel tuleb seda usaldusväärsust ka avalikult kaitsta.

14. mai Maalehes ilmunud vaatluses “30 AASTAT PÜSINUD SALADUS: Kes avas interrinde mässajatele Toompea lossi väravad?” on kirjas, et 30 aastat tagasi õnnestus intritel heisata Toom­pea lossi lipuvardasse ka Eesti NSV punalipp. Sini­mustvalge mahatõmbamiseks jäid nende käed lühikeseks ja nii lehvisidki seal üheksa minutit kaks lippu korraga.

Paraku tekkis selle tõsiasja ümber aga üksjagu hämamist ning mitte turujutu tasemel, vaid mõjukates meediakanalites.

ETV “Pealtnägijas” anti nädal tagasi teada, et ehkki päevast, mis läks ajalukku Edgar Savisaare raadiopöördumisega “Toompead rünnatakse”, on säilinud mitmeid reportaaže, siis KGB piltnikul õnnestus eriti hästi tabada hetk, mil katuselt rebiti maha sinimustvalge. Moonutatud välimusega fotonuhk lausa hooples saates oma tegudega, ekraanil näidatud piltide hulgas polnud aga ühtki, mis seda juttu kinnitanuks.

16. mai Postimehe Arteris kirjutatakse samuti, kuidas keegi uljas miitinguline turnis kõrvalmajade kaudu lossi katusele ja rebis maha seal lehvinud sinimustvalge.

“Sellise asja peale läks toonane ülemnõukogu juht Ülo Nugis ikka väga närvi ja oli valmis lipu kallale läinud mehele sõna otseses mõttes n-ö kuuli andma. Õnneks suutsime ta maha rahustada,” kinnitab lehele üks toona lossis viibinud valitsuseliige. Nugise kabinet oli lossi teisel korrusel, rõdu uks lukus. Lasketehniliselt polnuks sealt võimalik katuselseisjat tulistada. Isegi mitte siis, kui laskjal olnuks Tamasseri raudadega püstol, mille üks Paunvere paugutaja kase külge kinni sidus, pika nööri trikli külge pani ja siis eemalt tõmbas.

Tõsiste asjade üle ei naljatletavat. Kuidas kunagi. Ilmselge on aga see, et tõsistest asjadest saab rääkida vaid täpselt ja konkreetselt. Kui keegi peaks suutma tõestada, et intritel õnnestus meie riigilipp tol päeval Toompeal vardast maha rebida, on ta väärt vähemalt Bonnieri preemiat. Sedasama, mis asutati usaldusväärse uuriva ajakirjanduse tunnustamiseks. Seni teada olevad faktid kinnitavad aga vastupidist.