Käed eemale ahistajatest!

ANEKDOOT • KUKALT SÜGAV MÕTE • NITŠEVOOD • PAETISME • LOOSUNGID • KARIKATUURID • TÕRRE PÕHJAST

• Mõni tüüp on kaduvväiklane.
• Elu on lill, kui ei pea lillegi liigutama!
• Lahke boss kinga andmisega ei koonerda.
• Kui on mõistusega mure, siis tuleb muret mõista!
• Kahejalgseid on väga raske panna ühte jalga käima.
• Lollus pole mitte kunagi ohus, aga alati on oht lolluses.
• Kui naisel üle viskab, siis tuleb kodus ikka tõeline viskekontsert!
• Kel pole punast krossigi, ei sel ole ka punaste laternate tänavale asja.
• Kui ratsaretk on ammugi läbi, siis ju pole mõtet enam sadulasse jääda!
• Kui härjavõitleja on üks igavene häda, no siis ta ajab küll härja kaevu.
• Profile ei tohi nuga kätte anda, sest ta hakkab kohe profiiti lõikama!
• Enne kui raamatusse raiuda, tuleks puidust ikka paber valmis teha.
• Kõige raskem on viset blokeerida lusika nurkaviskamise korral.
• Rõõmust lakke hüppamine on pessimisti puhul kõrvalehüpe.
• Parem valgusest pimestatud kui pimedusest valgustatud!
• Tugevad jäävad ellu, aga nemadki jäävad nõrgemaks.
• Kui töötajad läbi põlevad, on tegemist ohutuledega.
• Karsklane on alkomeetri puhul allameetrimees.
• Elumees mängib armunooltega noolemängu.
• Sõnasõjas on parem vaherahu kui vahurahe.
• Tasane tüüp on häälestatud vaikimisele.
• Lihtsalt jube asi võib olla jube lihtne.
• Kahjutegija tuleb kahjutuks teha!
• Õige mees säilitab sirge selja ka kõverpeegli ees.
• Ilu patta ei pane, aga kaunitari kutsuks suppi sööma küll!
• Ei musta lammast ega valget varest või vaadata mustvalgelt!
• Kas pikamaajooksja saab tänapäeval “haamri” asemel “naelapüstoli”?
• Kas surfilauaga serviti lööma õpetab merisiilik?
• Kas see, kes pinna peale käib, on pinnapealne?
• Kas ka tiritamme ei tohi lasta üle pea kasvada?
• Pardakaamera on jõuka paadialuse turvakaamera.
• Rööprähklemine on paralleelplähmerdamine.
• Kinnisidee on kinnisvara soetamise mõte.
• Vorst vorsti ja hammas hamba vastu!
• Laisal ametnikul oli seanahast portfell.
• Kosjasobitaja tegi sobi.

ANEKDOOT

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Esimese automaatpesumasina ostsin 1992. aastal. See pidas vastu kaksteist aastat. 2004. aastal ostsin teise sama firma pesumasina. See pidas vastu kaheksa aastat. Kolmanda pesumasina ostsin 2012. aastal, see pidas vastu kuus aastat. 2018. aastal ostsin ma oma neljanda pesumasina. 2022. aastal ostan ma ilmselt viienda, see peab vastu neli aastat. 2026. aastal kuuenda ja see peab vastu ilmselt kaks aastat. 2028. aastal ostetud masin tuleb nähtavasti pärast esimest pesupesemist poodi tagasi viia.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

• Küünarnukihoop ribidesse on praegusel ajal hoopis kirglik küünarnukikallistus!

• Käbi ei kuku kännust kaugele, aga see kukkumine käib vahel üle kivide ja kändude!

• Kas ka pilkupüüdvat kaunitari, kellele tänaval järele vaadatakse, on võimalik mõnes kanalis järelvaadata?

• Nii mõnigi kord tuleb kliima soojenemisest rääkiva kõnemehe suust vaid sooja õhku!

NITŠEVOOD

RAIMO AAS

• Saehammas saehamba vastu, kirvesilm kirvesilma vastu!

• Kui hunt oma pesa ümbert ei murra, tuleks kõik karjaaiad ümber hundi pesade ehitada.

• Kas mesinikel on kärgpere?

• Sigadusi tegevat inimest mudaraviga terveks ei ravi.

• Kas krantsi tõupaber on hundipass?

• Ka vana känd võib olla kurja juur.

• Kui midagi suust välja ajate, siis jälgige, et te ei saaks vastu lõugu.

• Muna keeb alati rutemini kõvaks kui kana pehmeks.

• Iseenda üle naerdakse alati viimasena.

• Tuulekülvaja ei torma tormi lõikama.

• Kes tühja kohta ei suuda täita, see tehakse täis.

• Kel jalad seina peal, sel sõrmed varsti põhjas.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

“Te peate oma silmi viina ja puhta lapiga pesema,” ütles tohter vanale leskmehele. “Kolme päeva pärast tulen teid vaatama.” Kolme päeva pärast on tohter uuesti leskmehe juures: “Kas see on aidanud, kuidas ma teid õpetasin?” – “Oh, aulik tohtrihärra, küll see viin võib hea olla, aga ma ei saa teda sunnikut mitte suust kõrgemale tõsta,” vastas leskmees.

Peetrit vaevas tuline hambavalu ja ta läks hambaarsti juurde, et lasta haige hammas välja tõmmata. Arstil endal oli muud tegemist ja sellepärast andis ta Peetri oma abilise hooleks. Too pistis tangid Peetrile suhu, kiskus ja väänas. Peeter karjus, nagu istuks ora otsas. Siis tundis ta, et arsti abiline haige hambaga koos oli ka ta terve hamba välja tõmmanud. “Mis põrgu tükk see veel on!” kisendas Peeter. “Sa oled mul ühe hamba asemel kaks suust välja tõmmanud!” – “Näen seda küll,” vastas abiline. “Aga olge vaiksem, et peremees ei kuuleks, muidu peate te kahe eest ka maksma.” – “Ah soo, siis ma tänan sind,” ütles Peeter vaikselt.

Arst poisile: “Aja nüüd keel välja, noh, veel pikemalt!” Poiss: “Pikemalt ei saa, sest see on teisest otsast kinni.”

Kohtuametniku juures: “Olge nii lahke ja tooge oma ristimisetäht.” – “Aga miks? Kõik peaks niigi selge juba olema!” – “Jaa, teie ütlesite küll oma sünniaasta, et te 1881. aastal olete sündinud, aga meie ei või paljast sõna uskuda. Dokumenti on vaja. Aeg, kus inimesi usaldada võis, on ammugi möödas. Võib olla, et te ei olegi sündinud.”

Kord läinud Valjala mees Kuressaarde herneid müüma. Jäänud ööseks kõrtsi. Kõrtsis olnud ka hiidlane öömajal. Hiidlane arvanud: “Kaunvili on haruldane roog. Saarlasel seda küll, varastan õige talt ühe koti ära.” Läinudki öösel varastama. Tahtnud just hernekotti võtta, kui saarlase hobune ta ninast kinni haaranud ja nina otsast ära hammustanud. Hiidlane õhanud: “Mine veel varastama, jääd ninast ilma! Küll nad on siin Saaremaal ikka targad, isegi nende hobused teavad ära, kui varastama tullakse ja hammustavad vargal nina peast ära!”

“Kuidas teie pool ka viljad kasvasid?” küsis mulk Pärnumaa mehe käest. “Kasvasid ikka ka,” vastas Pärnumaa mees. “Kes tegid maha, said; kes ei teinud maha, ei saanud midagi.”

Külamees, kes tühja vankriga linna poole sõitis, nägi, kuidas üks vana eideke rasket korvi seljas kandis ja mööda maanteed edasi sammus. “Vanake, tule istu minu vankri pääle, siis saad natuke jõudsamalt edasi,” ütles külamees. Naine võttis pakkumise tänuga vastu. Kui nad paar versta olid edasi sõitnud, nägi mees, et naine oma rasket korvi ikka veel seljas hoidis. Tema küsimise pääle, miks naine korvi vankrisse ei pane, vastas naine: “Eks sest ole küll, kui teie mind pääle võtsite, hakkan ma siis veel teie hobust oma korviga vaevama.”

TÕRRE PÕHJAST

MARK TWAIN

Ühel vastuvõtul pöördus mees kellegi daami poole järgmiste sõnadega: „Te olete täna lihtsalt vastupandamatu!“ Daam vastas pahuralt: „Kahjuks ei saa ma sama öelda teie kohta!“ Mees reageeris silmapilkselt: „Aga tehke nii nagu mina, valetage!“

PAETISME

JÜRI PAET

• Aral inimesel on jänes püksis, kavalal on rebane.

• Ehitustempo tõstmiseks tuleks sammuv ekskavaator jooksva vastu välja vahetada.

• Hoolitsev isa hakkab pärast lapse sündi kohe tite varbaid pesema.

• Võsavillem vaatab ikka metsa poole.

• Need inimesed, kes on lükata ja tõugata, on ratastoolis.

• Täppisteadus on see, kui teadlaste töö ja vaev täppi läheb.

• Kuutõbine on see, kes on terve kuu haige olnud.

• Soovitus eakatele: “Tundke end nagu vanadekodus!”

• Kantpea nõuab raha iga kandi pealt.

• Sopajoodikut pole mõtet sopaga üle valada.

• See, kes annab tutaka, võib vastu saada litaka.

• Terava keele asemel võiks olla terav meel.

• Oma naisega puud soola ära süüa, see on mage värk.

• Ihne inimene ei loovuta grammiga oma kehakaalust, pigem võtab juurde.

• Allika juures on võimalik janusse surra, kui tegemist on kuumaveeallikaga.

• Kui kruvid peas logisevad, siis ei maksa meelt heita – küll nad kunagi paika loksuvad.

• Kas käärkamber on veini kääritamise ruum?