Hall, veel tehase värviga sõiduauto Pobeda on 89aastase Olev Sarali elus küll iseloomulik, kuid väike lisand, midagi sellist nagu ilus pilt kohvitassi peal. “Peamine Olevi elu juures on hoopis küsimus, kuidas jääda ellu,” arvab kohalik mees Andor-Olari Ilison. Ta on koos mõne teise omakandi inimesega hämminguga kuulanud Sarali sõjajutte ning ristinud mehe Mõisaküla elavaks ajalooks.

Kohvriga sõtta

“Palju on nähtud siin ilmas,” sõnab kõrges eas Saral oma kodus sooja ahju juures istudes. “Eks sõdur on sõdur ja teeb, mis öeldakse, aga elu võib vahel olla hirmus.”

Avalehele
5 Kommentaari
Loe veel: