"Ükskord otsustasin kirjutada kirja Rootsi aadressil, mille olin kusagilt hankinud. Teadsin küll, et see oli sama hea kui keelatud või koguni kriminaalne tegu, aga sai see tükk tehtud. Kirjutasin Kalju Lepikule, kelle vägevad luuletused ringlesid masinakirjakoopiates Tallinna ja Tartu boheemlaskohvikutes," meenutab kirjanik Teet Kallas.