SÕNAMÄNGE
TARMO VAARMETS
Praegu pole aega “Tõde ja õigust” lugeda – iga päev peab meediast tõbe ja haigust jälgima.n
Nõuka ajal tüüdati eestlasi EKP, nüüd aga SKPga.
Hommikust und segab äratuse undamine.
Pärast prisket hamburgerit vajame peent hambaorki.
Kõik kaabukandjad pole kaabakad!n
Äraleierdatud haigusejutud ajavad haigutama.
Kergejõustiklased ei tohi dopingusse kergeusklikult suhtuda.n
Selleks et minna tee äärde rallit passima, on vaja rallipassi.
Vaid sellel on õigus, kes vaidleb.n
Kas valge nahaga Sally ja mustanahaline Sally peavad teineteist sallima?
Kas väikest vihjet võib võtta väiklase vihakõnena?
Telesarjade sarjamine ei muuda telekava, küll aga teeb see meist sarisarjajad.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE
Teinekord peetakse pikki aastaid vimma, mis ei vääriks isegi ületalve pidamist.
Ainult ausale inimesele võib julgesti allapoole vööd lüüa, sest siis pole vaja karta tagasilööki.
Kui kuri naine võtab oma mehe füüsiliselt ette, siis on ta ilmselt füüsilisest isikust ettevõtja.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

  • Hädavares paneb raudselt puusse!
  • Kui on side silmil, siis pole silmsidet.
  • Despoot näitab kõva kätt lõdva randmega.
  • Peale tõmmatud vesi õiget meest ei loksuta!
  • Põletatud maa taktikaga võib näpud kõrvetada.
  • Kui annad hinge saatanale, siis hoia hinge kinni!
  • Mõnel tüübil on eneseuhkus vaid uhkuse enese pärast.
  • Raha ei ole peamine … või kui ongi, siis üksnes pearaha.

Ärge riielge laiskadega – nad pole ju midagi teinud!

HEIKI RAUDLA huumorikogust

  • Kui õhus on elektrit, siis võib ju õhku ahmides särtsu saada!
  • E-ajastul püütakse teiselt vaipa alt ära tõmmata oma arvutisse.
  • Ei ole mõtet otsida probleemile kangekaelselt lahjat lahendust.
  • Viisakas inimene sööb ligimest välja ikka kenasti noa ja kahvliga.
  • Oi, kuidas mulle meeldib, kui tallalakkujad peavad panni lakkuma!
  • Parem vallandagu boss sinus ebameeldivad tunded, kui et sind ennast.
  • Pill pidi tulema pika ilu peale, aga selleks ajaks on juba pillid kotti pandud.
  • Oma nahka ei tohi turule viia, sest turul tõmmatakse nahk üle kõrvade!
  • Mõne tüübi puhul tuleb tõdeda, et istub küll pähe, aga istub hästi.
  • Kukalt sügades mõeldakse peaajuga, selga sügades – seljaajuga.
  • Väljaselgitamine ei pruugi tähendada selgituse väljastamist.
  • Kui tahad pikali visata, siis peab voodi olema viskekaugusel.
  • Kapitalil pole kodumaad, aga kodumaal peab olema kapitali!
  • Konkurendi möödalaskmised lähevad nagu naelapea pihta!
  • Mida pisemad portsjonid, seda paremad proportsioonid.
  • Kes silmini täis, see ei tohiks olla hambuni relvastatud.
  • Kas sel juhul, kui pea plahvatab, on tegu lõhkepeaga?
  • Tuulenuusutaja juba tuuleveskitega võitlema ei kipu!
  • Vaheleastumise võiks vahetevahel vahele jätta.
  • Parem olla rahast lage kui rahakalt maitselage.
  • Kokkumängijatele ei tohi anda mänguruumi!
  • Mõnda nime võetakse suhu vaid närimiseks.
  • Silmakirjalikkust ei salli ma silmaotsaski!
  • Pudelipõhi ei ole eriline vaatamisväärsus.
  • Hoiupõrsasse ei tasu koguda sigadusi.
  • Koka kaitseingel on maitseingel.
  • Vihakõne on sajatuspajatus.
  • Puukallistaja puges põõsasse.
  • Suvilisel oli talisman.

LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA Viljandist

Käisin raamatupoes ja tõdesin rõõmuga, et enam ei pea ise lugema, sest “Hinnad loevad!”. Kohe hakkas kergem.

LUULETUS

SAEPURU SASS
Liiklusterrorist

Kurvis mööda trügib bemm, mille roolis troonib M.

Ajusid tal puudu vist, ta on liiklusterrorist.

Milleks talle pommivöö? Bemm teeb ära sama töö.

NITŠEVOOD

RAIMO AAS
Parem anda üle kui alla!
Alati on kergem edasi lükata kui tagasi võtta.
Öövaht võidakse koondada päevapealt.
Pead ehtiva loorberipärja juured võivad ulatuda lapsepõlves kogetud kasevitsadeni.
Kui vanana jälle lapseks saame, siis me ei taha, et lapselapsed lõhuksid meie mänguasju.
See, kellele käib elamine üle jõu, katsetab üle mõistuse elamist.
Hea, kui ajakohane on meile ka taskukohane.
Võllanalja leinatakse musta huumoriga.
Kui keel liigub nobedamalt kui sõrmed, siis pange endale sõrmed suhu!
Kas potipõllumehe naine on ilus nagu potilill?
Iga kapsauss unistab tõusta liblikana õunaussiks.
Raudse maski tagant võib kosta väga roostes hääl.
Killud toovad õnne, aga peeglikillud ainult peegeldavad õnne.
Teistele tuleb osata külma teha nii, et ise saate sooja.
Lennukis saab uinuda pilvelambaid lugedes.
Kui tuli on silmades, siis on hea, kui vesi on suus.
Kel küür juba seljas, see enam pead selga ei aja.
Kas tehtud naeru saab ainult proteesidega naerda?
Kas savimuldadel majandav põllumees on potipõllumees?
Kui kannatanu pole hambaid pesnud, on meeldivam talle suust suhu hingamise asemel kuklasse hingata.
Mõni püüab oma lonkamist varjata põlvetõstejooksuga.
Maades, kus süüakse konni, jagunevad perekonnad leibkonnadeks.
Linnavalitsus pakub katust Pirita kloostrile.
Kuni leiba jätkub, seedib rahvas paremini neile pakutavat tsirkust.
Võõrsil söödav võileib kukub maha võiga kodu poole.
Ütle, kes on su sõbrad ja ma tean, kelle peale veel keelt kanda!
Seal, kus on lambaid, jätkub alati ka hunte.
Lehm, kes lüpsab suust, kaitseb ennast sarvedega.
Kui noore hobusega künda, võib alles pulli saada!
Jutt võib olla kooruke, õpetus ivake, aga nali ei tohiks olla kuivik!
Kergem on valetada kui varastada!
Kes tuult külvab, see tuuleenergiat lõikab!
Mida rutem usute, seda kiiremini petta saate.
Piitsaga suunatakse meid präänikute suunas.
Parem härjasilm taldrikul kui konnasilm saapas!
Omaenda sõnade söömisega kõhtu ei täida.
Kõigi maade proletaarlased, ühinege! – töötutena ühte sappa…

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Enam mitte ainsatki sõna

Isand kõhurääkija, kena linnukoer kaasas, astus ühel päeval võõrastemaja uksest sisse ja soovis seal kehakinnitust võtta. Talle toodi suur võileib vorstiga. Koer istus kõhurääkija kõrval ja vaatas haledate silmadega talle otsa, kes aga koerale tükikestki võileivast ei tahtnud anda. Järsku kõlas koera suust selgesõnaline küsimus: “Kas ma ei saa siis täna midagi?”

“Säh, siin on raasuke!” vastas isand ja viskas vorstinaha koera ette. Aga pealtkuulajate suureks imestuseks polnud koera jutud veel sugugi otsas. “Paljalt naha saangi?” küsis koer jälle nutuse häälega ja selle peale viskas isand ühe vorstitüki talle suhu. “Tänan väga!” ütles koer.

Terve toatäis rahvast vahtis pärani silmi imelikku koera ja tema peremeest. Viimaks pöördus üks võõrastemaja külaline koera peremehe poole, et tahab tema koera ära osta. Isand ei tahtnud sellest kuuldagi. Ostja pakkus järjest kõrgemat hinda.

“Ei, sa ei müü mind!” hüüdis koer vahele. See lause ajas ostjat veel enam hinda tõstma ja mõne aja pärast said ostja ja isand kaubad kokku. Õnnelik ostja võttis kõneleva koera ohelikuga käe kõrvale, et temaga ära minna. Nüüd tõstis koer veel korra häält ja ütles õige pahaselt: “Nüüd ei räägi ma mitte ühtegi sõna enam!”