Märten Männiste,Keijo-Johann Norden,Teele Kaljuvee-O’Brock,Lisa Marie Silbaum Foto: Rauno Volmar

Kaks Robert Granti ja kaks Mary Granti säravad üle näo. Nende üksmeelsel kinnitusel soovisid nad kõik ise oma suve panna NUKU teatri lavastuse alla.

Lavastaja Vahur Keller ütleb, et peaosaliseks tahtjaid oli palju ning kerge see valikusõel noortele polnud.

Kuna prooviperiood ja lavastus ise on seotud liikumisega ja nõuab head vastupidavust, tuli noortel oma sobivust katsetel tõestada.

„Kas pidite siis kõhulihaseid ja kätekõverdusi tegema?“

„Enam-vähem,“ tunnistab Märten Männiste, kes valiti koos Keijo-Johann Nordeniga kapten Granti pojaks. Mõlemad poisid on heledapäised ja energilised. Kui purjelaeval “Kajsamoor” toimuval pressiüritusel palutakse nad purje heiskama, on poisid kohe otsi haaramas.

Ilmselt on selline tegevus neile palju kergem, kui üks viimaseid katseid, kus noortel paluti laval lihtsalt vaikselt seista ning jälgiti, kuidas nad sellega toime tulevad.

Lavastaja Vahur Kelleri sõnul on poisid-tüdrukud jõudnud juba üllatada oma tööka ja lausa professionaalse suhtumisega – see mis paistab videolindil, fotol või laval värvikas ja kerge, tuleb tegelikult raske ja rutiinse tööga ning siin pole valitud noored endale allahindlust teinud.

Kellerile on lavastus „Kapten Granti lapsed“ seni mahukaim töö. Kokku on seal üle 150 rolli ning tegevus liigub ühelt kontinendilt teisele.
„Raamat on peaaegu peas,“ märgib ta. Sobiva variandi leidmiseks kirjutas Keller kolm erinevat versiooni ning valikuid tuli paratamatult teha. Seiklused, mis mahuvad paksu juturaamatusse ja nõukogude ajal kasvanud lastele meeldejäänud seitsmeosalisse filmi, ei mahu kolmetunnisesse lavastusse. Kõik tähtsamad sündmused tuuakse tema kinnitusel aga kindlasti vaatajate ette.

Visuaalseltki otsustati minna pigem kindla peale ja mitte kasutada efekte, mis poolikuks jääksid. Kunstnik Jaanus Laagriküll ütleb lavastuse olevat paraja väljakutse, sest jäälõhkuja Suur Tõll taustal toimuv tegevus haarab laialdase ala, kus ei saa kasutada klassikalist lavatehnikat.

„Tuleb tulistamist kahuritest ja püssidest,“ lubab ta. Samuti näevad vaatajaid erinevate maade sadamaid ning väikse üllatusena kohtuvad seal alati vähemalt ühe eestlasega.

Tegijate sõnul on „Kapten Granti lapsed“ perelavastus, kuid see ei tähenda, et seda ei võiks tulla vaatama ilma lasteta – kõigil raamatu ja filmiga üles kasvanutel peaks äratundmisrõõmu jaguma.

Lavastus leiab aset Lennusadama kail ning jäälõhkujal „Suur Tõll“, mis selleks ajaks muutub aurikuks „Duncan“. Lennusadama tegevjuht Ott Sarapuu sõnul tähistab „Suur Tõll“ suvel 100. sünnipäeva ning otse tegevuse keskel asumine sobib selle tähistamiseks väga hästi.

Sellest nädalast algab lavastuse prooviperiood ning „Kapten Granti laosed“ esietendub 9. augustil.


TEGIJAD
Lavastaja Vahur Keller, lavakunstnik Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Britt Urbel Keller, Helilooja, Liina Kullerkupp, koreograaf Renate Valme, tõlkija Marta Sillaots.
Osades:
Kapten Granti lapsed – Lisa Marie Silbaum või Teele Kaljuvee-O’Brock, Keijo-Johann Norden või Märten Männiste.
Teistes osades – Anti Kobin, Lee Trei, Mihkel Tikerpalu, Riho Rosberg, Andres Roosileht, Mart Müürisepp jt NUKU teatri näitlejad, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstitudengid, jäämurdja Suur Tõll ja üks hobune.
Etteruttavalt saab lavastusse piiluda SIIT