Karl-Martin Sinijärv: Hea pildiraamat on etem kui vilets sõnaraamat

Õu rõkkab, lõo lõõrib, kirjandusfestivalid kohavad ja kägu kukub ra’al. Kellel hullul siin mahti raamatuid lugeda? Eks ikka meil – ent alustagem igaks juhuks pildiraamatutest.

Lapsepõlves oleks pool tuubi Põltsamaa marmelaadi vainlasele loovutanud, kui oleks natukenegi saanud sirvida säherdust dinosaurikute-entsüklopeediat, nagu meil nüüd on. Suur ja raske raamat, rämedalt pilte sees, aga jagub ka üldharivat juttu.

Mine võta kinni, mis kolb nonde saurustega on, aga otsapidi on nad just nagu muinasjutust pärit ja miski müstika nende juures köidab. Koledate filmide vaatajanumbrid kinnitavad, et mitte vaid lapsukesi.

Mõte hakkab teisiti tööle ja ühtäkki leiad, et mõtlid küll raamatusse vaid pisikese pilgu heita, aga saurused said sul jälle sabast, ning ongi hea hulk aega hästi kulutet. Nad justkui on päriselt (olnud), aga ei ole ka. Jubedad, ent paeluvad. Hirmsad ja armsad. Nagu me elu.