“Kas ma saan veel kunagi lapsi?” küsib lömastatud alakehaga verine naine operatsioonitoas. Tohtrid ei tea, mida vastata, sest elu on Loreta Asanavičiūtėst kohe lahkumas. Loreta oli üks neljateistkümnest ohvrist, kes 1991. aasta 13. jaanuaril elu hinnaga kaitsesid Vilniuse teletorni.

See jube meenutus ilmutas end taas, kui paar päeva tagasi küsitlesin Valvi Strikaitienėt, Eesti esimest suursaadikut Leedus pärast taasiseseisvumist.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: