Kas valada Anne Veski pronksi või raiuda kivisse?

Millise ausamba püstitaksin ma 27. veebruaril 60aastaseks saavale roosiaia kuningannale?

Esiteks on selge, et Anne Veski poleks oma ausambaga nõus. Võin seda väita, sest olen Veskiga hea mitu korda kohtunud. Ning mitte lugematute istmeridadega kontserdisaalides, vaid näiteks Keedika külaplatsil Läänemaal, kus võeti üles saade “Lauluga maale”.

Veidi valetades võin öelda, et olen temaga koos isegi suppi söönud. Supp oli ju sama, puuriit, mille varju suvise palavuse eest hoidsime, sama. Kausid võtsime ka ühest virnast.