---

  • Foiniikia aleph, mille vanad kreeklased vokaali alfa tähistamiseks üle võtsid ja millest hiljem sai ladina A, ei tähistanud foiniiklastel vokaali, vaid larüngaalklusiili ehk kõrisulghäälikut. See on häälik, mis kõlab kahe vokaali vahel, kui näiteks eesti keeles veidi ebaviisakalt eitada "Äkää!"
---

A on meie kõige sagedam täht. Teda esineb eestikeelses tekstis 12,3% ehk keskmiselt on ligikaudu iga kaheksas täht A. Keelemees Andrus Saareste on öelnud, et eesti keelt võiks nimetada a-keeleks. A on kõige sagedam ka islandi, itaalia, kreeka, slovaki ja soome keeles.

Ei ole raske koostada lauseid, kus ainuke täishäälik on a. Näiteks: "Kas sa paha vanapagana ja ta vaga, aga agara asjaajajaga tagastamata maja taga salaja pragada tahad?"

A-le järgnevad E - 10,7% ja I - 10,0%. Nende kolme tähega saab kirja panna juba kolmandiku juttu. Edasi tulevad S - 8,5%, T - 7,0%, L - 6,5%, U - 5,7%, N - 5,1%, K - 5,0%, M - 4,2%.

Eesti tähed sageduse kahanevas järjekorras: A, E, I, S, T / L, U, N, K, M / O, D, R, V, G / H, J, P, Ä, Õ / B, Ü, Ö, F, Š / Ž, C, W, Y, Z / X, Q.

Viie kõige sagedama tähega saab kirja panna enam-vähem pool eesti teksti - 48,5%. Ja kui ära õppida veel viis järgmist, on selge juba täpselt kolmveerand juttu.

Inglise keeles on viis kõige sagedamat tähte E (12,7%), T, A, O, I, saksa keeles E (17,4%), N, I, S, R, prantsuse keeles samad mis eesti keeles, ainult teises järjekorras: E (14,7%), S, A, I, T, vene keeles O, E, A, N, I.

  • A tähistab algust. A ja O - midagi kõige tähtsamat - on meie piiblitõlkes algustähtedega kenasti klappima pandud.

Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots! (Ilm 22, 13)

Ich bin das A und das O, der Anfang und das Ende, der Erste und der Letzte.

I am Alpha and Omega, the beginning and the end, the first and the last.

Minä olen A ja O, ensimmäinen ja viimeinen, alku ja loppu.

Es esmu alfa un omega, pirmais un pēdējais, sākums un beigas.

  • Muusikas tähistab a heliredeli 6. astet ehk la-d. Esimese oktaavi a on pillide häälestamise lähteheli. Selle võnkesagedus on 440 Hz.
  • Kõige rohkem on Eestis A-veregrupiga inimesi - 35,5%, järgnevad 0 - 34,5%, B - 23% ja AB - 7%.

A-veregrupiga inimeste osakaal on kõige suurem Põhja-Ameerika põlisrahval mustjalgadel - 82%. Järgnevad saamid - 63% ja havailased - 61%.

  • Kõige tavalisem paberileht on A4, mille mõõtmed on 210x297 mm.

A0 paberi mõõtmed on 841x1189 ja pindala 1 m2. Kõik väiksemad paberilehed saadakse A0 pooleksmurdmise teel. Tänu sellele, et pikem ja lühem külg on valitud suhtes √2:1, jääb külgede suhe alati samaks. A0 pooleks on A1, A1 pooleks on A2... kuni A10.

Maalehe lehekülg on A3.

  • A on praegusajal kõrgkoolis parim hinne.

A - suurepärane (keskmise hinde arvutamiseks 5), B - väga hea (4), C hea (3), D - rahuldav (2), E - kasin (1), F - puudulik (0). Peale viimase on kõik hinded positiivsed.

  • Sõna vägi om suuremb kui sõavägi, ütleb Vastseliina vanasõna. Hiljuti selgus, et mitte ainult sõnad, vaid ka omaette tähed on väge täis, eriti A.

USA Missouri ülikooli psühholoogide Keith Ciani ja Ken Sheldoni uurimus ajakirja  British Journal of Educational Psychology tänavuses märtsinumbris näitab, et A-tähe vaatamine enne eksamit parandab tudengi tulemust ning teiste, eriti F-tähe nägemine alandab seda.