Hilary on pärast jõule, nääre ja viit sünnipäevapidu (kaasa arvatud tema enda oma) veidi oimetu, mistõttu löön mina, kass Jelli, kohusetundest sekka ja tõstan käpad nõtkelt klahvidele, et Maalehe jaanuarilugu ise kirjutada.

Minu meelest käituvad inimesed praegusel aastaajal väga kummaliselt. Tulevad külla, kaasas plekktorud kollase vedelikuga, mille nad kõrist alla valavad. Varsti on terve elamine lärmi täis ja mõne tunni pärast tuleb mingi takso-nimeline asi, mis nad minema viib.

Järgmisel hommikul jääb mu hommikusöök hiljaks ning paar päeva püsib maja vaikne, aga siis tuleb jälle inimesi, kaasas jälle see kollane vedelik...

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: