Samal ajal käisin huumorikooperatiiviga Aara – Kalju Kassi ja Co leiutisega – mööda Eestit muudkui ühelt kontserdilt teisele, ühest rahvamajast, kolhoosikeskusest ja vabaõhuplatsilt kolmandale esinemas.

Nalja sai vahel rahvaski, sest eks seda olnudki tol ajal liiga palju. Ses mõttes ei erinenud poliitikatoimetaja amet küll Aara naljamehe ametist, et kui läksid üles Toompeale Ülemnõukogu istungeid kuulama – mida ma usinalt ka tegin –, siis oli ikka päris naljakas, kirjutasin nendest nõndaviisi, nagu oleks tegu infantiil-romantilise järjejutuga. Ja lõpuks – nali naljaks – sain Ajakirjanike Liidu aastapreemia kah veel.

Kiri müügiks

Mis kõige enam meeles, on kirjade kuhilad, mis igal hommikul ees ootasid. Muidugi mõista enamjaolt käsitsi kirjutatud, ja sinise pastakaga.

Jah, oli ikka neid kirju, mida toimetusele saadeti, polnud ju ei meili, ei moblat, ei arvutit, isegi faks oli imeasi, mille Rootsi sõsarleht Land meile saatis (ehkki pruugitud).

Kirjad aga käisid ning neid tuli avada ja lugeda – noh, vähemasti peale vaadata ikka.

Mured olid suured, aga hindade ega palga pärast ega selle pärast, et laenud rasked, keegi küll ei nurisenud, noh, talongivärk aitas hädast välja.

Üks kole – nüüd tagantjärele tore – asi juhtus kord sihukese tähtsa kirjaga ka. See ei olnud saadetud postiga, vaid – kuidas seda nüüd ütelda –, mitte ka käsipostiga, vaid putkapostiga.

Nimelt oli meil toimetuses mõne autoriga sihuke sehvt, et kui lugu kokku lepitud, aga toimetus veel hommikul lahti ei olnud, tal aga vaja kusagile kiirelt askeldama minna, siis sai kirjatöö jätta leheputkasse, mis kohe Maalehe toimetuse ja selle kõrval lillepoe ees seisis ning juba hommikul varakult tegutses.

Tädiga oli asi kokku räägitud ja pärast saime kaastöö ilusti kätte. Postkasti käidi vahel puistamas, ja nii oli asi kindlam, arvati. Eks siis ühel päeval üks tol ajal tõusev või vähemasti tõusta sooviv noor poliitik nõndamoodi tegigi (nimi autoril teada), jättis ilusti ümbrikus oma kirjatöö leheputkatädi kätte. Aga kui tahtsime sealt kirjatöö ära võtta, selgus, et polegi miskit. Uuris tädi mis uuris, lõpuks uuris välja, et oli tähtsa kirjatöö ühes ümbrikuga maha müünud – tühja ümbriku pähe.

Mida ostja kirjatööga tegi ja kas see ka oma uuel kujul ilmus (sest koopiat autoril ju ei olnud) või läksid selles sisalduvad geniaalsed poliitilised mõtted Eesti riigile ja rahvale lootusetult kaduma, selle kohta puudub mul kahjuks vähimgi tõeväärne informatsioon.

Tinaladu

Tol ajal oli toimetaja side paberist ajalehega mitte virtuaalne, peasmõeldav nagu praegu, vaid lausa füüsiline ja vahel ka üle jõu käiv.

Pidime olema kordamööda EKP trükikojas Pärnu maan­teel valves, et lehekülgedele ikka õiged lood ja laulud laotakse. Tsensuuri enam ei olnud ja polnud siis ka vaja valvetoimetajal vastutada, et trükki poliit­korrektne tekst läheks, kuid puht traditsiooni ja inertsi seaduste kohaselt sihuke komme ikka jätkus.

Ladu käis trükikojas kenasti tinaga ja raamidesse laotud tinatähed tuli trükipressi paika tõsta, kerge see ei olnud. Rasket tina pidid tõstma muidugi töömehed, vahel ka -naised – ehkki võrdsete asjade volinikku tollal polnud –, aga harva seda just ei juhtunud, kui nood enne tina tõstmist tina panid, ja siis tuli vahel ka ülejõudumööda aidata, sest leht pidi homme hommikul ometi ilmuma.

Ja ilmuski, näe, ilmub tänaseni.

Tiit Kändler

“Naeri” toimetaja ja poliitika­toimetuse juhataja 1989–1991



SÜNDMUSED 25 AASTAT TAGASI

29. juuni –5. juuli 1987

- 30. juuni. Pärnumaal Vaistes rõngastas Peeter Raja randtiiru.

10. mail 2001 leidis Kalev Rattiste Matsalust Kakrarahult selle linnu laiba. Ligi 24 aastat eluiga on selle linnuliigi Eesti rekord.

- 1. juuli. Moskvas kohtusid N Liidu juht Mihhail Gorbatšov ja USA ekspresident Jimmy Carter, kes mh rääkisid reformidest N Liidus ja desarmeerimisest.

- 1. juuli. Euroopa Ühenduses jõustus ühtse Euroopa akt, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris.

1985. aastal oli Jacques Delors’i juhitud Euroopa Komisjon avaldanud valge raamatu, mis seadis paika ajakava, et 1. jaanuariks 1993 luua ühisturg. Ühendus kinnitas selle eesmärgi ühtse Euroopa aktis.

- 30. juuni. N Liidu Ministrite Nõukogu võttis vastu riigiettevõtete seaduse, mis nägi mh ette juhtkonna valimise, töökollektiivide nõukogude moodustamise, isefinantseerimise, pankroti võimaluse.

- 4. juuli. Tallinna vanalinnas taastati kunagised tänavanimed: Dunkri (vahepeal Vana-Tooma), Kuninga (Niguliste tn osa), Munga (Müürivahe põik), Nunne (Vaksali), Pühavaimu (Säde), Suur-Kloostri (Nooruse), Väike-Kloostri (Vaksali põik) jt.

- 3.–5. juuli. Tallinnas peeti koolinoorte VI laulu- ja tantsupidu. Osalejaid oli 29 390.