Polla teadis täpselt, millal rong õhtul tuleb, ja vudis selleks kellaajaks 500 m kaugusele jaama. Mõnikord jäi hiljaks, jõudis poolele teele. Peremehel oli koerale portfellis maiust – küpsist.

Polla käis rongil vastas ka nädalavahetusel, kui peremees oli kodus, aga polnud tal silmapiiril. Ootas siis rongi ära, ja kui peremeest ei tulnud, jooksis koju tagasi. Tol ajal käis rongiga palju inimesi Tapalt Tallinna tööle ja õhtul tagasi. Igapäevased sõitjad vaatasid huviga aknast, kas koer on jälle jaamas. Kui n-ö pinginaabrid olid võõrad, siis selgitati neile, et vaat see koer käib iga päev oma peremehel vastas.