Bellingshausen ja literaat

Eesti vanemas kirjandusloos on Luce tuntuks saanud isikuna, kelle sulega oli kirja pandud lause “Mine tasa üle silla”. Moondunud kujul “Sõida tasa üle silla” pani see aluse legendile Euroopa ilusaima keele konkursist, milles eesti keel olevat saavutanud selle lausega auväärse teise koha.


LUGEMISELAMUS

”Taassünd Lahetagusel”

Jaanis Prii

192 lk

Kirjastus: MTÜ Keelekaja

Romaani sündmustik lähtub kokkusattumusest, et Luce ostis Saaremaalt mandrile elama asuvalt Bellingshausenite perelt nende Lahetaguse mõisa, kus kuulus meresõitja oli sündinud. Antarktise mandri avastanud ja viitseadmiraliks (hiljem ka admiraliks) saanud Bellingshausen tuleb oma lapsepõlvekodu vaatama ja literaadist saab tema võõrustaja.

Kahe täiseas mehe Lahe­ta­gu­sel veedetud päevad avavad nende sisemaailma. Bellings­hausen räägib oma ilmareisidest ja Luce meenutab noorusarmastust. Selle õnnetu lõpp ehk noore naise surm sünnitusel sundis teda kui õppinud pastorit täiseas uuesti ülikooli minema ja arstiks õppima ning muu hulgas Saaremaale haigla asutama.

Raamatu kaudu saame Bel­lings­hauseni 200 aastat tagasi juulis alguse saanud retke kogeda tema vanemas eas vestluskaaslase silmade läbi. Mõistagi on need eelkõige autori silmad.

Jaanis Prii kinnitab, et suurem osa sündmusi on ajaloolise taustaga ja elutruud, kuid kahe mehe kohtumine on kirjanduslik mäng tõe ja tõenäosuse piiril. “No ja kuna Luce on sellel ajal juba eakas mees, siis mõnele tähelepanelikumale lugejale ehk liigagi silmatorkavad mäluapsakad, mille ma just nimme sinna sisse monteerisin, võiksid pigem tegelikkust kinnitada ja tausta täpsemalt uurima ärgitada.”

Mida arvavad raamatust teised?

Bellingshauseni Antarktika reisi 200. aastapäeva tähistava purjeretke idee autor Hannes Rumm ütleb: “Lugesin Jaanise raamatu ühe hooga läbi, sest minu meelest on see kirjutatud muhedas jaan-krossilikus laadis ning annab lugejale hästi jälgitava ülevaate Bellingshauseni saavutustest. Palju parema, kui annaks võhiku jaoks admirali päeviku ja märkmete lugemine. Sama huvitav oli mul suvehiidlasena Jaanise abiga tutvuda Saaremaa ajalooga, mille teos samuti lugeja jaoks avab.”

Saaremaa Muuseumi teadussekretär Olavi Pesti tõdeb: “Kõigepealt tuleb Jaanist kiita vaimuka idee eest viia belletristlikult kokku kaks Saaremaa suurmeest – Johann Wilhelm Ludwig (von) Luce (1756–1842) ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778–1852) –, kes mõlemad olid tihedalt seotud Pilguse ja Lahetaguse mõisaga.”

Jaanis Prii kinnitab, et suurem osa sündmusi on ajaloolise taustaga ja elutruud, kuid kahe mehe kohtumine on kirjanduslik mäng tõe ja tõe­näosuse piiril.

Olavi Pesti lisab, et ehkki kaks kuulsat läänesaarlast tegelikus elus ilmselt kunagi ei kohtunud, võimaldas selline süžee Jaanis Priil oma lühiromaani mõõtu jutustuses “Taassünd Lahetagusel” käsitleda üsna haaravalt olulisi sündmusi mõlema mehe elus, põimides neid omavahel küllaltki vaheldusrikkalt.

“Praegu olen veendunud, et kui see kõik nii ei olnud, siis see vähemasti võis nii olla. Ja sündmused ise ning tegelased üldisemas plaanis on siiski ajalootruud,” kinnitab Olavi Pesti.

Peale kirjandusliku väärtuse hindab Pesti raamatut ka kui kahe sajandi taguse olustiku ja vaimsuse kirjeldajat, seda enam, et teose tekstist aimub autori põhjalik allikmaterjali tundmine. “Kui millegi kallal norida, siis vast selle, et kohati torkab silma dialoogi mõningane konstrueeritus ja liiga nüüdisaegsena tunduv sõnakasutus. Aga igal juhul on tegemist tubli täiendusega Saaremaa ilukirjanduslikku Osilicasse,” märgib Olavi Pesti.

“Taassünd Lahetagusel” on Jaanis Prii esimene tõsisem kirjanduslik katsetus. Varem on tema sulest ilmunud peamiselt luulet. Saaremaa ajakirjanduses on ta teada ja tuntud kirjutaja.