Kilpidega varustatud miilitsad valmistuvad Tartu kesklinnas ahelikku moodustama. 1988. aasta 2. veebruari meeleavaldus ning selle käigus puhkenud konflikt demonstrantide ja miilitsate vahel annab Tartu rahu aastapäevale tänini suurema kaalu, kui see oli sõjaeelses Eesti Vabariigis.

Tartu Ülikooli nn vana keeltemaja õppetehnika osakonnas töötanud Aimar Sild mäletab, kuidas 1988. aasta 1. veebruaril ilmus keeltemaja ette kaks bussitäit Tallinna miilitsaid.

“Nad olid ära eksinud, üsna õnnetu moega. Küllap olid Tallinna poolt linna sisenedes mäest alla sõitnud ja meie juurde jõudnud,” meenutab Sild. Hiljem räägiti, et miilitsad olid endale öömaja leidnud ühes Tartu-lähedases majandis.

Järgmiseks päevaks, 2. veebruariks oli Molotovi−Rib­bentro­pi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP−AEG) planeerinud Tartu rahu aastapäevale pühendatud miitingu.

Loomulikult ei olnud kommunistlikud võimud seda lubanud, kuid erinevalt varasemast polnud meeleavalduse plaani enam võimalik ka maha vaikida. Niisiis toodi rahva takistamiseks ja hirmutamiseks kohale täiendavad miilitsa- ja julgeolekujõud.

Miilitsad ja koerad

2. veebruaril päeva ajal koos sõbraga linna peal kõndides nägi Sild Tartu toonast miilitsaülemat Aleks Uibot kiiresti mööda tänavat rühkimas. Teda saatis rihma otsas koera talutav mees.

“See on ka ainuke kord sel õhtul, mil ma koera nägin,” ütleb Sild. “Võib-olla oli mehel ka kaks koera, täpselt ei mäleta.”

Avalehele
24 Kommentaari