Liina Tepand selgitab, et tema joonistatud arhailine, pillikeeli meenutavate tiibadega lind sümboliseerib tarkust ning kannab ka vanima generatsiooni mõtteid. Foto: Karin Kaljuläte

Nüüd on see aeg käes. Milline, küsite?

See on periood, mil XXV laulu- ja XVIII tantsupeo "ÜhesHingamine" peakunstnik Liina Tepand unustab maha kindaid ja vaatab valesti bussinumbreid. Sest peo ettevalmistused on hõivanud kõik tema mõtted ja meeled ning üks suvaline kindapaar tundub selle kõrval täiesti tähtsusetu vidinana.

Kõik algas umbes aastapäevad tagasi, mil peomeeskond kokku istus ja üheshingamise teema välja mõtles. Sealt liikusid ideed sujuvalt linnumotiivi juurde ning kuna tantsupidu on merele pühendet, siis eelkõige veelindude radadele. Otsapidi jõudis kujutlustesse ka hingelinnu teema. Jäigi üle vaid need linnud üles joonistada.

Tarkuse läte

Liina Tepand kutsus appi ehtekunstnik Kärt Summataveti ning arvutigraafik Taavi Varmi. Kui igaüks joonistaks ühe linnu, saaks tiivulisi kokku kolm, mis on Tepandi meelest mõnusalt tasakaalukas arv. Ja kuna laulupidu kannab põlvkondade seotuse teemat, oli vaja sedagi lindude kaudu väljendada. Nad hakkasid tööle.

Taavi Varmi lind meenutas oma pika kaela tõttu luike ja sobis lapselike pliiatsitõmmete poolest justkui noorema põlvkonna sümboliks.

Liina Tepand joonistas arhailise, pillikeeli meenutavate tiibadega linnu, kes sümboliseeris tarkust ning oli kõige õigem, kandmaks vanima generatsiooni mõtteid.

Kärt Summataveti lind pärines justkui kaljujooniselt, oli kõige liikuvam ja sai ülesandeks vana ning noort põlvkonda ühendada.

"Alguses pelgasime, et kuna linnud said nii erinevad, kuidas nad siis koos toimima hakkavad," tunnistab Tepand. "Aga kokkuvõttes klappisid nad küll kenasti. Nad on nagu hingelinnud, kes viivad meie maised tööd ja mõtted uutele viljakatele maadele."

Neid kolme lindu võib näha kõikidel peoga seotud esemetel särkidest alates ja repertuaarivihikutega lõpetades. Üsna kindlalt saab neid ka Kalevi staadionil ja lauluväljakul ringi lendamas näha, aga kuidas täpselt, seda Liina Tepand veel ei reeda.

"Ongi hea, kui see selgub võimalikult viimasel hetkel, mil kõik eelproovid juba seljataga on," kostab kunstnik.

Ka laulu- ja tantsupeo logol on linnud, neli kõige arhailisemat tiivulist, kes on ringselt ümber kaevu kujutava rombikese.

"Oleme logo nimetanud tarkuse lätteks - see tähendab, et igaüks peab puhastama oma lätteid, kust ta tarkust ja jõudu ammutab," selgitab Tepand.

Aga peosümboolika ei piirdu ainult lindudega - lisaks neile on Tepand joonistanud päikesi ja inimesi, kuusepuid ja lambaid, hobuseid ja kalu. Kõik otsapidi seotud rahvapärimuste, põlvkondade ja ühiste väärtuste hoidmise teemaga.

"Eestlaste märgimaailm on nii rikas, ja millise tähenduse need sümbolid saavad, sõltub meist endist," nendib Liina Tepand.

Oma põhitöösse, milleks on teatrilavastuste kujundamine, pidi ta mõistagi pausi sisse tegema - suurpeo ettevalmistamise kõrvalt ei kipu millekski muuks aega jääma. Oktoobris NO-teatris esietendunud "Rambo" oli viimane, mille Tepand käsile võttis.

"Ma ei julge end jagada," tunnistab ta. "Ei taha asju poolikult teha, sest siis tuleb paratamatult hakata kuskile lõivu maksma."

Kaaluta olekus

Järgmine lavalugu, mille kunstnik käsile võtab, on küll juba kuklas koputamas, ent selleni kulub aega. Kammerlik kaheinimesetükk "Esimesed suudlused", mis jõuab Pärnu teatri lavale sügisel, on tema sõnul üüratu suurtelt peomastaapidelt maandumiseks just paras. Eelmise noorte laulu- ja tantsupeo kunstnikuna mäletab ta hästi omalaadset kaaluta oleku tunnet, mis viimase kontserdi lõppedes hinge trügis.

"Nädal aega tuksun veel peoga ühes rütmis, otsin pidet ja maandumist," kirjeldab Liina Tepand. "Alles siis saan aru, et kõik ongi läbi."

Aga enne kui seekordse peo lennutrajektoorilt maandumisele mõelda saab, tuleb kõigepealt õhku tõusta ning see juhtub siis, kui pidu on juba alanud. Praegu on Liina Tepandi sõnutsi käsil õhkutõusmise etapp - tiivad natuke laperdavad, jalad on kikivarvul ning keha võtab tasakesi maapinnalt tõukamiseks hoogu. Ootame ära.


Jalad püüavad pilke lillede, lindude ja triipudega

Eelolev laulu- ja tantsupidu annab hea põhjuse jalad rahvarõivamustritega kirjatud sokkidesse-põlvikutesse-tennistesse rüütada, sest tootjad ei jäta inimeste elavat huvi rahvusliku suursündmuse vastu tähelepanuta.

Nii sündis rohkem kui tosin aastat rahvatantsuga tegelnud Indrek Kaingi peas idee hakata valmistama rahvarõivamustritest inspireeritud tenniseid.

Teiste seas asus mehe
mõtet toetama rahvariide­uurija Reet Piiri ning nii sündisidki esimesed jalavarjud, mis on kirjatud puna-musta Mulgi, päikeselise Muhu ja rõõmsatriibulise Hargla mustritega.

Kui tenniste jalgatõmbamisega tuleb kannatada aprillini, mil esimene partii Eestisse jõuab, siis rukkilillede, viljapeade, seelikutriipude, linnukeste, Muhu sussimustrite ja teiste rahvuslike motiividega kaunistatud sokke, põlvikuid ning sukkpükse võib kanda juba praegu.

Neist suure osa loojaks on ASi Suva tootejuht ja disainer Leila Tamm, kes peab kõnealuseid tooteid iseäranis hingelähedaseks.

"Eesti rahvakultuur ja mustrite valik on nii rikkalik, et kõiki ideid ei jõua teoks teha," tunnistab Leila Tamm, kelle sõnul jõuab peatselt sokkidele ka seekordse laulu- ja tantsupeo logo. Samuti on valmimas põnevad sukkpüksid, mille sokiosa imiteerib pastelt.