Äripäev
Peeter oli omapärane ja kangekaelne mees, see väljendus isegi perekonnanime valikus. Iga teine oleks ristinud end Lilleojaks (nimede andmebaasi kohaselt valiski sellise nime tervelt 17 perekonda). Aga Parba Peeter võttis endale ja oma lastele nimeks nimme Lilloja. Kui keegi teda hiljem vana nimega hõikas, ei pööranud Peeter peadki. Alles siis, kui hõikaja soostus kasutama lugupidavat vormelit “Härra Lilloja!”, nõustus Peeter teda ära kuulama. Peeter elas Rogosi mõisasüdame kõrval niinimetatud pilpakülas, pidas popsi mitte just väga lahedat põlve, tegi mitmesuguseid töid. Tema kui oskaja puutöömehe teeneid hinnati hoonete remontimisel ja vanade küünide sirgeksajamisel. Üksvahe teenis Peeter leiba aga ka suurte maakivide lõhkamisega teedeehituse tarvis. Kive ammutati vanade mõisahoonete varemetest ja mujaltki, Peeter laskis need parajateks juppideks ja ladus riita. Teedeameti asjamehed tulid, mõõtsid riida üle ja maksid raha välja. Ent kuidas on kõige sellega seotud Parba Peetri kass?
Avalehele
1 Kommentaari