Kuidas muuta pensionipõlv meeldivaks
Tahes-tahtmata peame leppima sellega, et vanadus muudab meie tervist ja elukorraldust. Pensionipõlv kujuneb meeldivaks, kui leiate endale sobiva elustiili, arvestades oma võimeid ning võimalusi. Hea on, kui oskate nautida puhkust, saate pühenduda mõnele huvialale, käia näitustel, muuseumis, loengutel, kontsertidel; võtate osa mõne seltsi tööst, käite reisimas. Kindlasti suhelge sugulaste, sõprade, endiste töökaaslastega, uuendage vanu tutvusi – ärge jääge üksi.
Paljudele pensionäridele meeldib lugeda. Elu muudavad mitmekesisemaks ka raadio ja teler. Viimasega ei maksa siiski liialdada.
Kui puudub huvitav tegevus, kiputakse liigselt tähelepanu pöörama oma negatiivsetele üleelamistele ja tervisele, või vastupidi, ignoreeritakse oma tervisehädasid.
Töö senisel või uuel erialal
Osa pensionäre jätkab tööd oma senisel erialal. Mõned vaimse töö tegijad on saavutanud pensionieas silmapaistvaid tulemusi. Paljud suurmehed säilitasid töövõime kõrge eani, näiteks Goethe lõpetas Fausti teise osa 82aastaselt.
Siiski on vanemaealistel töö produktiivsus madalam kui noortel. Koormust ei pea vältima, muuta tuleb töö rütmi. Ei soovita töötada järjest üle kolme tunni, siis puhake või tehke midagi muud. Tööpäev võiks kesta kuus tundi, kahe lühikese ja ühe pooletunnise vaheajaga.
Kui senist tööd ei õnnestu jätkata, võib teha ka midagi muud, mis ei nõua liiga suurt pingutust. Sobib kerge füüsiline töö: näiteks korteri või suvekodu remont, aiatöö, kalastamine, marjakorjamine; mõnele sobib kojamehe, kirjakandja, valvuri või lapsehoidja töö.
On täheldatud, et töötava pensionäri tervis on isegi parem kui mittetöötava oma. Kõrgesse ikka jõudnute küsitlemisel selgus, et enamik neist ei loobunud pensioniea kätte jõudes tööst. Nende arvates sõltubki eluea pikkus sellest, et inimene teeb tööd, ei suitseta ega tarbi liigselt alkoholi.
Kindlaid reegleid pole
Kuidas tervist säilitada? Ei ole kindlaid reegleid. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Igal juhul tuleb vältida või vähendada ülekaalulisust. Liigne kehakaal soodustab südameinfarkti, insulti, jalaveenide tromboosi, liigesehaigusi jm.
Sageli esineb vanemas eas vererõhu kõrgenemist. Vererõhk tuleb hoida ravimite abil kontrolli all.
Kõigepealt võiks arsti juures kindlaks teha oma tervisliku seisundi ja otsustada, mida ette võtta selle parandamiseks või säilitamiseks.
Toit olgu mitmekesine
Igati põhjendatud toitumissagedus on kolm korda päevas.
Hommikul sobib hästi puder – kaerahelbe-, tatra-, riisi- või hirsipuder – koos kohupiima või jogurtiga.
Lõunasöök võiks olla kõige toekam ja anda 40–50% päevastest kaloritest.
Õhtueine olgu mahult väiksem ja koosnegu kergesti ja kiiresti seeditavatest toitudest: piim, tee, võileivad, salat.
Vajalik on loomne valk – liha, kala, munad, piim ja piimatooted. Vältige rasvast liha, kasutage taimeõli.
Süsivesikute allikaist on kasulikud must täisteraleib ja sepik, mida võib süüa iga söögi juurde, ilma et oleks karta paksuksminekut. Küll võiksite tunduvalt piirata kondiitritoodete ja suhkru tarbimist. Et nüüdisinimese energiavajadus pole tavaliselt suur, muutub osa süsivesikuid rasvaks ja ladestub organismis.
Nädalas võiks süüa umbes 2 kg kartuleid, kuid mitte rohkem kui 300 g makarone. Kartulit tarvitage keedetult, koos juurviljaga ühepajatoidus, kartulipüreena, kartuli-kruubipudruna, salatis ja mujal. Kui keeta kartuleid koorega, säilib C-vitamiin. Kartul on ka kaaliumirikas.
Köögivilja peaks päevas sööma vähemalt pool kilo. Köögiviljad on tervislikumad siis, kui neid keeta võimalikult lühikest aega ja panna nad eelnevalt keema aetud vette. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedviljakeeduse kasutamata jätmine (sellest saaks maitsva puljongi) ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad toidu vitamiinisisaldust.
Umbes kolmandiku köögiviljast võiks süüa toorsalatina. Odavad ja vitamiinirikkad on kapsas, hapukapsas, porgand ja sibul; vahelduseks sobivad kallimad kurk, tomat, paprika. Talvel ja kevadel võib hädaabina kasutada lisaks ka vitamiinipreparaate.
Hästi sobib köögiviljasalatile oliiviõli.
Tervislik on aedvilja- või hernesupp, millele võib enne söömist lisada hapukoort, mõne viineri, suitsuliha, maitserohelist.
Inimene vajab üle 20 mineraalaine, mille vajadus kaetakse segatoidu korral enam-vähem. Näiteks kaltsiumi leidub palju piimatoodetes ja munades. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi, raua ja tsingi osas.
Sport aja- ja rahakuluta
Kehaliselt aktiivne ja sportlik saab olla ka sellele oluliselt raha ja aega kulutamata.
Võimelge igal hommikul. Kasutage treppi, loobuge liftist ja eskalaatorist.
Kõndige jala nii palju kui võimalik.
Tehke majapidamistöid. Tolmu võtta, aknaid ja põrandaid pesta tuleb niikuinii, miks mitte teha seda siis hoogsamalt. Riputage pesu õue nöörile, saate teha päris palju painutus- ja sirutusharjutusi, pealegi värkes õhus.
Aiatöö ning talvel lumekoristamine kulutab kaloreid ja treenib lihaseid.
Võimelge teleri ees. Pensionäride seas on levinud harjumus veeta pikki tunde teleri ees. Soovitus sellest loobuda ja jooksma minna ei ahvatle. Võimelda saab ka teleri ees – näiteks teha harjutusi jalalihastele, tõustes vahelduvalt varvastele ja siis kandadele.
