KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE
Kel on kombeks süüa oma sõnu, ei tohiks ajada sellist soga, mida ta suu sissegi võtta ei taha!
Mehed jäävad alati lasteks, aga naiste mängumaale ei maksaks neil siiski trügida!
Nii mõnestki õhku täis tüübist tuleks liigne luhvt välja lasta, aga sel juhul oleks tegu ikka tõsise keskkonnareostusega.

LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA huumorikogust
Informatsioon on see, mida inimeste eest varjatakse. Kõik ülejäänu on reklaam.
Tänada poliitikut selle eest, et ta tegi midagi rahva rahaga, on sama, kui aplodeerida pangaautomaadile teile antud raha eest.
Head mehed tänaval ei vedele, nad vedelevad diivanil.
Sain eile teada, et minu jalgratta kilogramm maksab mitu korda rohkem kui naabrimehe Mercedes Benzi kilogramm, ja terveks päevaks oli hea tuju.
Kodanikuallumatus: hiljuti arreteeriti ühes Eesti linnas emakeeleõpetaja, kes käis öösiti kaupluste ja firmade silte ümber kirjutamas nii, nagu seda nõuab keeleseadus.

JUHTUNUD LUGU


HEIKI RAUDLA Viljandist

Kui ma Jaltas olin, külastasin Anton Tšehhovit. Ta istus verandal ja tema kõrval toolil lebas suur merebinokkel. „Minu päästja,“ naeratas ta ja osutas binoklile. „Mis mõttes päästja?“ – „Aga väga lihtsalt. Tuleb keegi mulle külla ja hakkab rääkima, muudkui räägib ja räägib. Siis ma võtan binokli ja hakkan sellega vaatama. Päeval vaatan merele, öösel taevasse. Siis näib külalisele, et ma mõtlen millestki väga tõsisest ja sügavast asjast, ta kardab mind segada ja vaikib.“ Mõne aja pärast läksime aeda ja istusime pingile. Tuli üks daam ja hakkas rääkima tema teostest. Tšehhov vaatas kord ühele poole, siis teisele poole ja hüüdis teenijannale: „Ole kena, too binokkel!“

NITŠEVOOD

RAIMO AAS
Päitsed pannakse pähe neile, kes kipuvad üleaisa lööma.
Nudistid on inimesed, kelle jaoks on riided igaveseks moest läinud.
Mida ei anna lahti harutada, see tuleks kinni mätsida.
Kas ilma võõrtööjõuta läheb heinategu Eestis luhta?
Küürutamisest igapäevase leiva järele võib sepik selga tekkida.
Mõni kardab öösel koju minna, teine koju tulla.
Seatempudest kirjutage ainult sulgudes.
Enne varastatakse neli rauda hobuse alt, kui üks rõngas pullilt ninast!
Selleks et kirsikivi lendaks kaugemale, pange talle tort külge!
Kõiki meid ootab õnn! Me ainult ei tea, kus.
Kui kõik tahavad olla kuningad, ongi rahvas alasti.
Loll oskab alati rohkem küsida, kui targal on raha talle laenata.
Jämedalt öeldes on meil alati peenike pihus.

PAETISME

JÜRI PAET
Parem piisk merre kui tilk püksi!
Inimesed tahavad näidata end paremast küljest, kuid mitte vasakust küljest.
Ka vihmase ilmaga saab teha kuiva trenni.
Kiirloteriiga on võimalik kiiresti teada saada, et sa ei võitnud.
Mitu eksisammu võib päevas teha?
Kas lontkõrv on elevant?

TÕRRE PÕHJAST

LEV TOLSTOI

Esimest korda tajusin ma selle maailma juhuslikkust. Miks mina, selline lihtne, arukas ja hea inimene, elan sellises keerulises, hullumeelses ja kurjas maailmas? Miks?

PILKEID

ANDRUS TAMME huumorikogust
See idee maske kanda on päris hea: eile läksin oma neiuga jalutama, aga juhuslikult tuli vastu mu naine koos ämmaga ja nad ei tundnud mind ära.
Nendel, kellel oli koolis keemiahinne “kolm”, ei saa aru, millega on tegu, kui loevad etiketilt toidu koostist.
Viinaga koroonaviirust muidugi ära ei tapa, aga teda saab päris kõvasti hirmutada.
Vabariigi valitsus tegi ettepaneku asendada elektrooniline hääletamine elektrilisega – kellel on öösel tuli toas kustunud, see on poolt.
Minu isiklik kaitse koroonaviiruse vastu on hinge kinni hoidmine, kui vastu tuleb inimene.
Mulle teeb rõõmu, et inimkond lõpetab selle arusaamatu G-punkti otsimise ja lülitub ümber sõjale 5G vastu.
Alles hiljuti irvitasime selle üle, et nõukogude ajal pesime kilekotte, aga nüüd peseme ise ühekorramaske.
Fraas “Elu on lühike” ärgitab inimesi tegema tegusid, mis teevad selle veel lühemaks.
Kui eriolukord lõppes, siis tööle minek oli nagu pärast koolivaheaega kooli minek: kodused tööd tegemata; teadmised, mis varem olid omandatud – kõik oli meelest läinud; rõõm oli kõiki näha, kuid kõikide nimesid ei mäletanud ja kõik küsivad, mida ma vahepeal tegin.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Metsavahi väike Peeter viis mõisapreilile korviga maasikaid. Preili võttis maasikad vastu, kallas taldriku peale ja läks, maasikataldrik käes, tagakambrisse raha tooma. Et preili suur maasikasõber oli, hakkas ta seal maasikaid käega suhu ajama ja Peeter nägi seda kõike ukse vahelt. Natukese aja pärast tuli preili, raha ühes ja taldrik teises käes, eestuppa tagasi. Nõelaga ükshaaval maasikaid suhu pistes küsis preili Peetri käest: “Mismoodi teie, talupojad, ka neid maasikaid sööte?” – “Meie sööme neid ikka peoga, nõnda kui preili tagakambris sõi,” vastas poiss.
Kord tuli Rothschildi juurde sotsialist ning hakkas pikalt ja laialt talle seletama, kuidas see sugugi aus ei ole, et üks inimene nii suure varanduse oma kätte kogub, kuna paljud vaesed nälga näevad. Lõpuks andis ta Rothschildile nõu kogu oma suur varandus ära jagada. Rothschild kuulas hoolega, kuni sotsialisti kõne lõppes ja küsis siis: “Palju on Prantsusmaal elanikke?” – “Nelikümmend miljonit,” oli vastus. “Minu varandus on 80 miljonit franki. Nii tuleb iga inimese kohta kaks franki. Võtke, siin on teie osa ja jätke mind rahule!” ütles Rothschild.
“Kuulge, härra, mispärast teie pea on halliks läinud, kuid habe alles must on? Aga näete, mul on jälle habe hall ja pea alles must.” “Väga lihtsalt! Kes peaga tublisti töötab, sel läheb pea enamasti halliks; kes aga rohkem suuga tööd teeb, sellel jälle habe hall.” – “Aga kuidas mõnel pea ja habe mõlemad ühteviisi hallid on?” – “See ei ole mitte palju lobisenud, vaid ka palju mõelnud.” Mööduja, kes meeste juttu kuuleb: “Siis peaksid naised küll loojat tänama, et neile habet pole antud, sest siis oleks meie naised kõik halli habemega ja mustade juustega.”
Hiidlane tuli esimest korda suurele maale. Läks teisele poole Pärnut kalu müüma. Kalu müües imestas mees: “Küll on maailm suur ja lai! Teisel pool Pärnut ikka veel külad ja talud, ei tulegi veel maailma otsa kätte.”
Talumees oli terve päeva suure vihma ja tormi käes põllul rasket tööd teinud. Kui õhtul puruväsinult koju jõudis, tuli tema armas abikaasa talle ukse peal vastu ja palus: “Kulla Hans, päev otsa sadas nii hirmsasti, et ma mitte ei saanud kaevule minna vett tooma ja nüüd ei olegi ma kartuleid saanud keeta. Mine too üks pang vett, sa oled juba niigi märg, märjemaks sa ometi enam ei või saada.” Sõna lausumata võttis Hans panged ja läks vett tooma. Kui ta nüüd täis pangedega tuppa astus ja nägi, et naine kolde ees tule paistel istus ja ennast soojendas, võttis Hans ühe pange teise järel ja kallas mõlemad naisele pähe, ise öeldes: “Nüüd oled sa niisama märg kui mina ja võid vee järele minna, märjemaks sa ometi enam saada ei või.”
Mees: “Kust see tuleb, et ma oma habemenuga kunagi üles ei leia, kui seda mul vaja on?” Naine: “Armas abikaasa, mina ei saa sellest mitte aru, miks sa oma habemenoa pärast nõnda pahandad. See on ju kõige teravam nuga meie majas – ma koorin sellega iga päev kartuleid.”
Naine loeb ajalehte: “Siin seisab kirjas, et meie maakerale veel teine kuu on senise kõrvale leitud.” Mees, kes on just purjus olekus koju tulnud: “Minu meelest oli neid küll rohkem.”
Kitsarööpalise rongi konduktor: “Kui te arvate, et rong liiga aeglaselt sõidab, siis võite ju maha minna ja jala edasi käia.” Reisija: “Seda teeksin ma hea meelega, aga mu perekond ootab mind alles selle rongi pealt.”
Vihaselt näitab üks külastaja võõrastemaja perenaisele püksinööpi, mis ta supi seest leidnud oli. Selle peale vastab majaperenaine: “Noh, kas teie tahate, et 15 kopika eest püksid ka seal juures oleksid!”
“Kas teie poiss loeb juba?” küsis üks külanaine teiselt. “Ei loe veel, liiga väike alles.” – “Aga minu teada on ta juba kümneaastane.” – “Seda küll, aga kes ikka nii noorelt suudab kõik suured ja väikesed tähed pähe õppida. Raamatust ei tea väeti poiss veel midagi, aga kurja vanduda oskab nagu vana mees. Lööb isegi isa selle poolest üle! Kes oskab vanduda nii hästi, küll see ka oskab edaspidi suuremaks saades lugemise ka ära õppida.”