Teisel päeval levis külas jutt, et mis neil viga piimaga põrandat pesta – neil ju nõiakunstid selged. Ega va Juula (isapoolne vanaema) muidu karjas käies käega aina enda poole kaapa. Teada kõik, nõiub lehmadele suuremat piimaandi.

Tegelikkus oli hoopis proosalisem. Vanaema ei jõudnud lehmale järele joosta. Lehm oli pika keti otsas ning vanaema viskas vajadusel keti üle mätta või kivi.