“Presidendile pole me veel tantsinud, aga küll jõuab!” loodavad Mõisaküla naised rahvatantsurühmast Ütenkuun. Uue laululava juures seavad tantsusamme talviseks aastavahetuse peoks Evi Oissar, Riina Teearu, Milvi Tiit ja Maarika Siigur. Foto: Ingmar Muusikus
Miks tõstavad mulgid polkat tantsides põlved hästi kõrgele? Aga sellepärast, et niimoodi tantsides kõlisevad rahad taskutes kõige kõvemini. Sedalaadi küsimusi-vastuseid jagavad mulgid igal sammul, sest on uhked oma päritolu üle. On ju Mulgimaa kunagise Muinas-Sakala maakonna järeltulija, nii et kui vanasti peeti sealseid elanikke väga sõjakaks, siis XIX sajandist alates aga jõukaks. Kunagist sõjalist võimsust tähistavad Karksi lossi varemed, ajaloo hõngu lisavad kirikud, millest Paistu kiriku torn paistnud kunagi mereni välja. Kunagise kuulsa Mulgi raudtee sõlmpunkti Mõisakülla on kerkinud laululava koos tantsuplatsiga, mis nüüd on tõmbekeskuseks mitme valla rahvale. Mõisküla on otse Lätimaa piiri ääres alla tuhande elanikuga linn, mis ehitati kunagise Pärnu–Valga raudtee liinile XIX sajandi lõpul. Hiljem rajati ka kuulus Mulgi raudtee ehk Viljandi–Mõisaküla liin, mis nüüdseks on samuti suletud.
Avalehele
3 Kommentaari