Sest meil räägitakse küll palju väärikast vananemisest, aga sellega peetakse silmas enam-vähem seda, et vanurid oleksid toidetud-kaetud, arstiabiga kindlustatud või soodsalt hooldekodusse paigutatud. Kuid vanuse lisandudes tekivad elus uued katsumused, millega ei pruugi inimene ise hakkama saada.

Kuidas seista vastu hirmudele, üksindusele või depressioonile, kui keha- ja vaimujõudu jääb kord-korralt vähemaks? Noorte puhul on psühholoogiline abi enesestmõistetav, vanurid aga justkui ei vajaks seda või peaksid ise hakkama saama.