Linda Raus oli alati särav

Teeneka tantsujuhi ja kultuuriedendaja Linda Rausi sünnist möödus 17. oktoobril 100 aastat. Sel puhul on Rapla kultuurikeskuse pärimustöötaja Tiiu Laurimaa kokku seadnud kahest raamatust ja DVDst koosneva mälestusalbumi “Linda Raus 100”.

Üks raamat kannab nimetust “Teised Lindast”, teine “Linda iseendast”. Need on eri aegadel paberile pandud meenutused, mälestused, kohtumised. Kaante vahel on talletatud Linda Rausi tegemised, mille kohta tantsujuht ise on elu viimastel aastatel kirjutanud: ”Vaikse valuga mõtlen tihti oma elutööle Raplas, ja olen tänulik, kui keegi seal veel mind meenutab.”

Kunagises Vaimastvere vallas asuva Vägeva kultuurilooga sidus Linda Raus end esimest korda 1931. aastal, mil asus kogu paikkonna kultuurielu vedama.

Vägeva näitering jõudis 1930ndate lõpus mängimas käia isegi Tartus Vanemuise lavalaudadel ja nende tegemistest kirjutati Päevalehes, kus kiideti lavastaja Linda Rausi tööd.

Rapla aeg, enam kui kolmkümmend aastat, kujunes Linda loometegevuses viljakaks perioodiks. Just seal hakkas Linda ühisürituste peokavaks kirjutama stsenaariume. Mahukaimad neist sündisid Mahtra sõja lavastusteks. Tema viimane suurem lavastus “Kui elab veel Eesti küla” jõudis 1990ndate alguses Rootsi.

Samas tunnistas ta ühes kirjutises: “Minu elu suurim armastus on olnud rahvatants. Sellele olen endast andnud väga palju, rahvatantsu alal on mind saatnud ka edu ja tunnustus.”

Alati rõõmsa ja särava tantsujuhi jätkuvat kohalolekut on nüüdki tunda Rapla kultuurikeskuses asuvas Linda toas, millele pandi alus 2005. aastal.