Linnud on seniarvatust kiiremad nägijad
Linnud, kelle nägemine on märgatavalt parem inimeste omast, suudavad näha ka inimsilmale nähtamatut valgust – UV-valgusspektrisse jäävat kiirgust. Sellega siiski lindude nägemisvõimalused ei piirdu. Kuna paljud linnud püüavad saaki õhust, peavad nad selles edukad olemiseks eristama liikumisel paljusid detaile. Kui filmivaataja näeb kinolinal toimuvat ühtlaselt sujuva liikumisena, vaadates tegelikult pilte, mis vahetuvad sagedusega 24 kaadrit sekundis, siis linnud eristavad sekundis palju rohkem kaadreid, kirjutab Marko Mägi Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel.
Senised teadmised ülikiire nägemise võimete kohta on teada putukatelt, kuid kui kiiresti suudavad näha linnud? Uppsala ja Stockholmi ülikooli teadlased viisid laboritingimustes läbi katseid sinitihase ning must- ja kaeluskärbsenäpiga, mille käigus treenisid nad linde toituma 50 korda sekundis (Hz) ja 2000 Hz vilkuvate LED-lampide juures. Katse alguses pakuti lindudele süüa vaid 50 Hz põleva lambi juures ja linnud õppisid selgeks, et süüa saab just selle lambi juurest. Seejärel aga tõsteti lambi põlemissagedust järkjärgult seni, kuni linnud ei teinud enam vahet, kumma lambi juures on toidupalad.
Kehamassi ja ainevahetuse kiiruse alusel prognoosisid teadlased, et katsealuste lindude lampide vilkumise eristamine peaks saavutama maksimumi 100 Hz juures. Linnud aga ületasid arvutuste põhjal saadud näitajaid märgatavalt, mis viitab kiire nägemisvõime arengu soosimisele evolutsiooni poolt.
Katsete käigus suutsid sinitihased eristada keskmiselt 129 Hz, kaelus-kärbsenäpid 127 Hz ja must-kärbsenäpid lausa 137 Hz põlevaid lampe, kusjuures ühe must-kärbsenäpi nägemisvõime küündis lausa 146 Hz-ni. Need tulemused ületavalt seniseid selgroogsete puhul teadaolevaid näitajaid ligikaudu 50 Hz-iga.
