LOE, missugune on elu Maal 100 aasta pärast
Saja aasta pärast ei söö inimesed sugugi tablette või mingit möksi tuubist, nagu näitavad mõned ulmefilmid, vaid naudivad hoopis gurmeetoite, selgus Briti selgeltnägija Anne Jirschi poolt tehtud uurimusest, kus osales sadu inimesi, kasutades tema poolt välja töötatud tulevikuteraapia meetodit.
Selle meetodi puhul on igaühel võimalik näha tulevikku, nii enda oma kui ka kaugemat. Jirsch koondas kokku enamuse inimeste poolt kirjeldatu, lühikokkuvõte on siin.
Saja aasta pärast on poolustel suurem osa jääst ära sulanud ja maailmameri on mitme meetri võrra tõusnud. Selle tõttu on osade riikide, näiteks Suurbritannia ja USA pindala jäänud tunduvalt väiksemaks. Suurimaks probleemiks on vesi – osades kohtades on seda liiga palju ja teistes liiga vähe. Näiteks Lähis-Ida ja Aafrika on veepuuduse tõttu muutunud osaliselt elamiskõlbmatuks.
Inimestel on tulevikus vaja palju vähem meditsiiniabi kui tänapäeval, kuna suur osa praegustest haigustest on välja ravitud. Kirurgiliste operatsioonide asemel tehakse neid seadeldise abil, mis koosneb laserist ja poolvääriskivist. Laserid suudavad kõike, alates haava või luude tervendamisest kuni kasvajate ja rasvkoe eemaldamiseni. Palju kasutatakse ka taimi ja homöopaatilisi ravimeid.
Tulevikukodud on väga mugavad ja koristavad end ise. Sisustus on valmistatud looduslikest materjalidest. Igas kodus on eraldi väike jõusaal, et inimesed saaksid ennast vormis hoida. Tulevikus on loobutud rööprähklemisest ehk ei tehta enam mitut asja korraga (telefoniga rääkimise ajal e-kirja kirjutamine jms).
Suuremal osal inimestest on pisikesed kauna meenutavad õhuautod, mis kasutavad keskkonda mittereostavat kütust. Energiana kasutatakse laialt päikeseenergiat, lisaks on välja töötatud looduslik taastoodetav ja väga ökonoomne kütus. Linnades on majade vahel liikuvad kõnniteed, õhusõidukid liiguvad palju kiiremini kui praegu. Käiakse ka kosmoses, toimuvad regulaarsed reisid Kuule, et koguda teatud mineraale.
Saja aasta pärast ei sõida inimesed kodust kaugele tööle, paljud töötavad kodus. Tulevikus tundub kilomeetrite kaugusele kohtumisele või konverentsile sõitmine naeruväärne. Tehnoloogia on nii kaugele arenenud, et kolleegid ja partnerid tunduvad olevat nõupidamisel samas ruumis.
Koolis ei käi õppetöö nii, et õpetaja räägib klassi ees ja lapsed kuulavad. Selle asemel on kasutusel kõiki meeli kaasav õpetussüsteem, st et näiteks ajalugu õppides kogevad lapsed omal nahal seda, kuidas konkreetsel ajal elati ja saavad isegi nuusutada ning maitsta toitu, mida sel ajal söödi.
