KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Kui keegi kipub siga mängima, siis teata talle leebe viisakusega, et seapõrna pealt on hea ilma ennustada!

MÕNE LAUSEGA

TARMO VAARMETS
Kes koroonat ei karda, hoiab end maskist vähemalt kahe meetri kaugusele.
Kukeaabits pole mõeldud kanaajudele.
Koolikud tüütavad last mõne kuu, koolikuud aga pikki aastaid.
Tallinna võiks ümber nimetada Tenetlinnaks.
Naerist saab kõige naljakama kama.
Šokis olles vajame šoksi.
Õiges lõbustuspargis olgu nii karussell kui ka hundiratas.
Küünik küünitab end kellegi poole vaid selleks, et küünistada.
Mida armikam rüütel, seda sarmikam.
Mida tigu teotab?
Parem lepikus leppida kui haavikus haavuda.
Brontosaurused unustasid broneerida koha tulevikus.
Mõistatuste lahendamine on lahe.
Nüri nuga läheb vahetusse.
Putin üritab impeeriumi putitada.
Kohitsetud loomast saab nohik.
Sallimatu kaabu eiras salli matust.
Harilik koristaja vehib harjaga, loomingulisem luuaga.
Mittesportlik känguru jääb hüppamiseta kängu.
Sõduril olgu lõvisüda, aednikul lõvilõug.
Kui robotid kõik tööd ise ära teevad, siis jäävad inimestele vaid suitsutunnid. Kas vajaksime ka suitsu tõmbavat robotit?
Moodsa inimese ajavad muistsed kombed muigama.
Kassid kas nuruvad või nurruvad. Vähemalt ei nurise.
Kui asi pole mega, siis on ta mage.
Liiga palju sagedusi tekitab segadusi.
Klounile on kontimööda komöödia.
Piirangute ajal on turistil turi valge, aga hari punane.
Kes pärast köhib, köhib kõvemini.
Vihmane on koerailm, päikeseline päevakoerailm.
Iga uus koroonakolle tekitab juurde koroonakolle.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

  • Igal reeglil on reeglina erandid.
  • Kehaline vorm tagab vormika keha!
  • Trooja hobuse ohjad on vaenlase peos.
  • Võileivahinnaga läheb kaup nagu soe sai.
  • Pill tuleb pika ilu peale nagu tellimise peale!
  • Kes püüab tuult väljal, see on vähemalt püüdlik.
  • Müüdav hing võtab hõbeseekleid puhta kullana!
  • Lauses on kirjavahemärgid märgilise tähendusega.
  • Võid tõestada, et sa pole kaamel, aga karavan läheb ikka edasi.
  • Sõna murda ei tohi isegi siis, kui sõna on antud murduval häälel!
  • Kui leiad end väljapääsmatust olukorrast, siis on vaja leidlikkust!
  • Viiruse ajal olgu suhtlemine veebipõhine ja kätepesu seebipõhine!
  • Tegudemees haarab härjal sarvist selleks, et teda kaevust välja tõmmata.
  • Mõne tüübi puhul võiks teadvusekaotus seisneda iseteadvuse kaotuses.
  • Hallpead austa, kulupead kummarda, siilipeale pane serviti!
  • Kui on madalad sihid, siis on kerge olla oma ülesannete kõrgusel.
  • Kolme armastab jumal ja pole siin mingit armastuskolmnurka!
  • Eks omas mullis elab see, kes omal ajal mulli ära erastas.
  • Ka siis, kui jamad võluvad, ei tasu võludega jamada!
  • Mõnikord silmapiir lausa mustab valgetest varestest.
  • Koroonaviirus pakub turismisektorile šokiturismi.
  • Parem mineviku tuletamine kui tuleviku minetamine.
  • Parem noor trummilööja kui vana vilepuhuja!
  • Parem suupill kui kõriorel.
  • Kui tuju on nullis, olgu siis juba kuue nulliga!
  • Kas arvuti tulemüüri kustutatakse virtuaalse veega?
  • Kas moodne kindakiri on e-kiri?
  • Kas püsinäitus näitab püsivust?
  • Masohhist keerab kõik keretäied mõnuga keresse!
  • Kurikael saab paha peale minnes järje peale.
  • Blogis tehtud plagiaat on blogiaat.
  • Vangikong on subkultuuriruum.
  • Kaaspatune on pihipinginaaber.
  • Partei tagatuba on erakondliku toiduahela söögituba.
  • Prostituut küsis oma keha eest hingehinda.
  • Polaaruurijal olid bipolaarsed häired.
  • Troppija tegi kõvad tropid.
  • Musta pesu pesemine ajab puhta hulluks.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Maamees

Isal oli seitse poega. Ühe saatis kündma, teise äestama, kolmanda kraavi kaevama, neljanda heina niitma, viienda karja hoidma ja kuuenda kütist tegema. Seitsmendale määras ta ka töö, aga poeg ei tahtnud sellega leppida. Proovis siis ise mitut ametit, ei jõua kõiki ameteid üles lugedagi, mis kõik ära proovitud said. Vahel tuli tal härradega tegemist teha ja härrad küsisid, mis ta nimi on. “Maamees,” vastas poiss.

“Aga sama nimega on kündjad ja niitjad ka,” ütlesid härrad.

“Need on minu vennad,” vastas mees.

“Või vennad! Ei oleks seda uskunudki!” ütlesid härrad.

Mehel hakkas häbi, et ta nimi Maamees on. Häbi sellepärast, et kündjad ja niitjad sedasama nime kannavad mis tema. Kartis, et selle nime pärast härrad enam tema juurde ei tulegi saapaid ja riideid tellima. Hakkas siis teistele rääkima, et ta nimi ei ole enam Maamees. Aga teised naersid ta välja: “Sulle on ju lausa otsaette kirjutatud, et sa Maamees oled!”

Kolm tilka verd

Kurval meelel istus mees ukse ees ja mõtles, mis küll teha, et Maamehe nimest lahti saada. Korraga kuulis ta tõlla sõitmist. Vaatas, vanapagan sõidab, neli musta hobust tõlla ees. Kurba meest nähes peatas vanapagan hobused, kargas tõllast välja ja küsis: “Mis sul viga on, et nii õnnetu näoga oled?” Mees ohkas ja ütles: “Miks ma ei peaks õnnetu näoga olema, kui ma sellest Maamehe nimest lahti ei saa. Härrad arvavad, et ma niisamasugune olen nagu mu vennad – maakaevajad ja sõnnikuvedajad.”

Vanapagan mõtles väheke ja ütles: “Müü see nimi mulle!”

Mees vastu: “Hea meelega! Võta või otsekohe!”

Vanapagan vastu: “Nii lihtne see ometi ei ole. Ma pean täheldama, et nimega on veri ühendatud. Nimest muidu lahti ei saa, kui pead kolm tilka verd andma.”

“Võta või kolm toopi!” oli Maamees nõus.

“Kolmest tilgast on küll!” vastas vanapagan, “selle eest saad ka ilusa saterkuue, kiiksuga saapad ja kaapkübara. Lisan juurde veel pool puuda uhkust, kolm kulbitäit alpust ja vaadi sakste lõhna.”

“Kaup koos!” hüüdis Maamees rõõmsalt.

Vanapagan võttis taskust sulenoa, tegi mehe käerandmesse väikese täkke, laskis kolm tilka verd paberile ja pistis paberi taskusse.

Tõlla uksel pööras vanapagan ümber ja küsis: “Kas sa mingisugust kõverat keelt ka mõistad?”

“Mu isa käis korra Rootsist soola toomas ja õppis kolm rootsi keele sõna ära,” vastas nimeta jäänud mees. “Teinekord käis isa veel Saksamaal piiritust toomas ja tõi sealt kümme saksa keele sõna kaasa. Need sõnad olen isalt kätte õppinud.”

“Väga hea! Siis edeneb asi paremini!” hüüdis vanapagan ja kihutas oma teed.

Kolme päeva pärast tuli vanapagan tagasi, kaasas saterkuub, läikivad kiiksuga saapad ja kaapkübar. Vanapagan pühkis esmalt mehe otsaesist, siis tõmbas talle selga saterkuue, pani kaapkübara pähe ning viskas veel kauba peale mehele kaelakoti kaela.

“Nüüd mine enesele uut elukohta otsima!” ütles vanapagan. “Siin ei unusta inimesed niipea, et su nimi Maamees on olnud, mujal aga ei tea nad seda. Seal võid enesele iga päev uue nime võtta. Et su jalavaeva vähendada, tellisin sulle kingsepa juurest koguni kaks paari saapaid. Ühe paari käskisin niisuguseid teha, mis ikka “Saks! Saks!” hüüavad, teise paari, mis “Roots! Roots!” hõikavad. Saapad kuulutavad siis, kes sa oled. Pole inimestel enam tarvis su nime küsima hakatagi. Peaks aga mõni ninatark ometi su nime teada tahtma, siis löö talle sellega käe pihta – küll nad siis sind rahule jätavad.” Seda öeldes võttis vanapagan kadakaoksa põuest ja andis selle nimeta mehe kätte.

“Kui tahad, et su käsi ilma nimeta elades hästi käiks, siis pane mu viit käsku tähele ja täida need: 1. põlga emakeelt, 2. pea halvaks isa meelt, 3. vihka vanematelt päritud omadusi, 4. hoia kolm sammu eemale rahvast, 5. katsu alati suurte meeste ligi hoida.”

“Hea meelega olen valmis kõike täitma!” hüüdis mees rõõmuga.

Kadakasaks!

Vanapagan sõitis oma teed. Nimeta mees pani jalga need saapad, mis “Saks! Saks!” karjusid. Teise kihelkonda jõudes vaatas rahvas teda kui imelooma. Viimaks hakkasid küsima, kaugelt mees pärit. “Minu isa on kaugelt Saksamaalt,” jutustas nimeta mees. “Siia saabudes langes ta aga raudrüütlite küüsi. Need võtsid kõik ta paberid käest ära. Sedaviisi ei või ma paraku oma sugu pitsatitega paberitega üles tunnistada.”

“Keel on sul aga päris maamehe keel!” hüüdis üks pealtkuulajatest.

Patsti! andis mees kadakaoksaga hüüdjale käe pihta.

“Ütle ometi, mis su nimi on?” küsis teine.

“Ma ütlesin ju, et mu isa Saksamaalt on tulnud,” vastas nimeta mees.

“Teame, teame!” hüüdsid teised. “Kadakad sul käes ja “saks!” karjuvad saapad jalas! Kadakasaks oled!”

Mees andis oma oksaga jälle patsti! patsti! rahvale käte peale, aga need naersid veelgi enam: “Kadakasaks! Kadakasaks!”

Mees läks vanapaganale kaebama, et rahvas teda keele pärast ikka Maameheks peab ja teised jälle kadakasaksaks hüüavad. Vanapagan kehitas õlgu ja ütles: “Kahju küll, aga seekord ei või ma sind aidata, kui sa nii vähe kõverat keelt mõistad ja su tölp keel kõikidele su endist nime meelde tuletab. Ühte nõu võin ma sulle ometi anda: pane “Roots! Roots!” karjuvad saapad jalga. Siis peavad kõik sind rootslaseks. Seda kõverat keelt oskavaid inimesi on palju vähem ega või siis sind su keelest nii ära tunda.”

Mees panigi “Roots! Roots!” saapad jalga ja läks järgmisesse kihelkonda. Inimesed küsisid jälle: “Kust kaugelt võõras tulnud?” Mees vastab: “Minu isa on Rootsist siia tulnud. Siia tulles sattus ta aga raudrüütlite küüsi, kes kõik ta vara ja paberid talt ära võtsid. Sedaviisi ei või ma oma sugu paberitega üles tunnistada. Kui te muidu ei taha uskuda, siis kuulge, kuidas mu saapadki seda tõeks tunnistavad.”

Mees käis edasi-tagasi ja saapad kräuksusid valjusti “Roots! Roots!”.

“Kas nüüd kuulete!” hüüdis mees võidurõõmuga.

“See vist mõni kodus küpsetatud roots!” hüüdis üks rahva hulgast.

Pats!, andis mees põuest tõmmatud kadakaoksaga hüüdjale käe pihta.

“Kadakaroots!” hüüdsid seda nähes mitmed inimesed rahva hulgast.

“Kadakaroots! Kadakasaks!” hüüdsid nüüd ka teised kaasa.

Küll viskas mees hiljem kadakaoksa ära, aga talle antud nimedest ei saanud ta ometi lahti. Ilusa Maamehe nime oli ta vanapaganale müünud.

“Säh sulle nüüd!” mõtles mees. “Tahtsin nimevahetusega mõnele saksale meele järele olla, sain aga kogu rahva naerualuseks!”

TÕRRE PÕHJAST

MIHHAIL ŽVANETSKI

Kui sa vaidled idioodiga, siis ilmselt tema teeb sedasama.

VÄIKE LOOSUNG

RAIMO AAS

Parem maal soolaks kui linnas pipraks!