“Metafoorsete lugude toime inimesele pole lõpuni seletatav. Isegi kui mõne loo mõtet kohe ei taba, mõjuvad need mingi sisemise väega, osutades meis tukkuvale aimatavale tõele. Just seepärast kasutatakse seesuguseid lugusid psühhoteraapias ja hingeabis,” selgitavad koostajad kogumiku eessõnas. Asusin seepeale huviga neid mõistujutte lugema, et kas on eri rahvuste elutarkusest abi – kas need aitavad leida meelerahu.

”Kuldsed ajatud lood”
Hinne: 4

Koostajad Heiki Raudla, Ringa Raudla ja Raul Kilgas.

512 lk.

Kirjastus Sator.

Loe üks lugu päevas

Üks nimekas kunstnik rääkis kord ühes intervjuus, kuidas ta sai alkoholismist lahti maagiliste sõnade abiga. Nimelt oli sellele mehele kingitud väike aforismiraamat, kus igal leheküljel oli kirjas üks aforism. Mees selgitas, et ta luges iga päev vaid ühe aforismi ja siis mõtiskles pikalt selle tähenduse üle. Ning nii umbes aasta – iga päev üks aforism, mitte pits viina.

Küllap sobib samamoodi toimida ka kogumiku “Kuldsed ajatud lood” puhul, et iga päev lugeda üks või paar lühilugu, mis oma elulise situatsiooni ja puändiga annavad vastuse või lahenduse nii mõnelegi inimest vaevanud mõttekäigule.

Maagiliste sõnade mõju on juba selles, kui sa lased endasse võõra mõttekäigu, mis oma tarkuses on läbinud sajandite kullaproovi ja aitab sinu vildakaid vaateid elust õigemaks käänata.

Võtame või selle loo, kus rändur küsis karjuselt mägedes, kas too oskab ilma ennustada. “Tuleb hea ilm,” vastas karjus. – “Kust sa seda tead?” usutles rändur.

Karjus vastas: “Alati ei saa seda, mida tahaks, seepärast olen õppinud armastama seda, mis parajasti on. Ja sellepärast olen täiesti kindel, et homme tuleb selline ilm, mis mulle meeldib.”

Tõepoolest – mitte keegi ei saa alati seda, mida tahab. Aga meelekindlust ja hingerahu igas olukorras suudavad säilitada vähesed. Nii et on, mida õppida.

Lühiloos “Ka targad nutavad” kirjeldatakse, kuidas vaenlased sundisid Konfutsiuse kodulinnast põgenema. Õpilased järgnesid talle. Teekond oli pikk ja vaevarikas, toitu vähe ja põgenikud olid näljas. Üks õpilane nurises: “Õpetaja, kas tõesti peavad ka tarkadele osaks saama sellised kannatused?”

“Loomulikult,” vastas talle Konfutsius, “ja ainult lollpead annavad kergelt alla.”

Paari tabava lausega, elulise situatsiooni kaudu tuuakse esile inimloomuse head ja vead.

Eri rahvuste mõistulugudes on läbivateks tegelasteks ka rikas ja vaene, teemaks rikka ja vaese suhe erinevates olukordades, erineva moraaliga. Ometi tüürib nende lugude mõte ühte väravasse – raha ja rikkus ei tee alati õnnelikuks.

Kui seitsmendal sajandil elanud Süüria pühakult küsiti, millest saaks inimene teada, et ta süda on puhas, oli vastus järgmine: “Kui inimese meelest on kõik inimesed head ja mitte keegi ei tundu talle halb ega paheline. Siis on tema süda tõeliselt puhas.”

Puhastame mõtteviisi

Teisi aidates oled ise ka õnnelikum. Õnn ei seisne suures varanduses, vaid õiges mõtlemises. Liigne muretsemine tapab. Ole märkamatu – siis oled õnnelikum. Loost loosse suunavad need mõistujutud lugejat oma mõtteviisi korrastama. Neist lugudest saab teada, et ära süüdista, siis pole vaja andestada; kõige suuremaks takistuseks oleme me endale ise. Kui teie enda sees pole takistusi, siis pole mingeid takistusi ka väljaspool.

Mis on nende õpetuste mõju? Need on kestnud läbi aastasadade ja mõjuvad tänini. Pealtnäha lihtsakoelised jutukesed tavaliste inimeste argielust üllatavad oma ootamatu puändiga, avades lugejale sügavama filosoofilise sisu. Need kuldsed ajatud lood sobivad paljudele – sealt on hea võtta näiteks mõtteid ja ja arutlusi, mida kasutada loengutes, ettekannetes, koolis lastele millegi õpetamises või suunamisel, emadele emadepäeva kingituseks või eakatele huviringis ette lugemiseks.