VASTLAKUKKEL Foto: Karin Kaljuläte

"Kui lund pole, siis helbime hernesuppi ja limpsime vastlakukleid. Ega selle pärast vastlad ära ei jää. Sööma peab niikuinii," arvas üks lugeja kommentaariruumis.

Oli neidki, kes lubasid kelgule rattad või naelkummid alla panna nig vastlasõidu ikkagi ära teha.

Maiasmoka all esinenud inimene ütles, et läheb naabrinaise vahukuklitelt koort limpsima.

Üks lugeja aga kirjutas, et pruugib vägijooke ja liugleb vaikselt laua alla.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva sõnul juhtus ka vanal ajal, mil paljud vastlapäeva kombed sündisid, mõnel aastal vastlapäev tõenäoliselt lumeta olema.

Kindlasti leiti siis majast väljas mingi alternatiivne tegevus, mille käigus sai nalja teha. Veel läinud sajandi alguses käisid mõnel pool Eestis sel päeval vastlasandid maskeerituna ringi.

„Lustida saab ka toiduga, vastlakuklite tegu ja söömist lumeta talv ju ei sega,“ ütles Kõiva. Vana komme on hernesuppi ja seajalgu keeta käib samuti asja juurde.

Artikkel ilmus esimest korda Maalehes 9. veebruaril 2016.