Luubi all Peeter Kopvillem: Viru Folk tõstab ausse väliseesti parimad palad

Tänavuse Viru Folgi kavas on ka erikontsert Kanada eesti muusiku Peeter Kopvillemi mälestuseks ja kiituseks, kirjutab homne Maaleht. Erikülalistena teevad kaasa ka Peetri tütred Leiki ja Keila.

Virumaal Käsmus 10.–12. augustini toimuval Viru Folgil astub üles rohkem kui 300 Eesti artisti. Galakontserdiga tehakse aga kummardus varalahkunud väliseestlasele, muusikule ja ajakirjanikule Peeter Kopvillemile.

JUBA 11. KORDA

Viru Folk

Kümne aasta jooksul on Viru Folgil üles astunud 342 kollek­tiivi, kes on andnud 394 kontserti, lisaks on programmis olnud luuleõhtud, raamatuesitlused, tantsuklubid, öösimmanid, etendused, filmid, matkad, loengud jm.

Viru Folk, mida igal aastal külastab ligi 10 000 folgisõpra, on kahekordne Euroopa Festivalide Liidu EFFE kvaliteedi­märgise laureaat. Rohkem infot www.virufolk.ee.

Tänavuse Viru Folgi kontsert “Peeter Kopvillemi laulud” toimub pealaval laupäeval, 11. augustil kell 13.30.

Festivali juht Peep Veedla selgitas Maalehele, kuidas ta Käsmu Kopvillemi kontserdi ideeni jõudis. Nagu suured asjad ikka, algas kõik lihtsalt: “Kui Peeter 2016. aastal meie seast lahkus ja sõbrad talle Kumus mälestuskontserdi korraldasid, oli saal otsast otsani inimesi täis."

"Me abikaasaga ei mahtunud sissegi. Mõnda aega kõõlusime ukse vahel, aga isegi seal sai õige pea õhk otsa. Siis mõtlesingi ja ütlesin välja, et selline kontsert tuleks teha Viru Folgil, et kõik soovijad saaksid osa. Niikuinii oli soov seekord festivalile kaasata ka väliseesti muusikat.

Peeter on loonud palju väärt laule, mida pole Eestis just väga tihti esitatud.

Muusik Riho Sibul

Võimalikest variantidest jäi sõelale just Peeter Kopvillemi looming. Rääkisin Jaan Elgula ja Riho Sibulaga ning sain loomulikult ülima heakskiidu. Sibul võttiski asja vedada. Elgula omakorda korraldab, et Vikerraadio Käsmu kontserdi salvestaks.”

“Teeme seda kontserti, et mälestada oma kallist sõpra, ning pealegi on Peeter loonud minu arvates palju väärt laule, mida pole Eestis just väga tihti esitatud,” nii on kommenteerinud kontserdi eestvedaja, legendaarne kitarrist ja Ultima Thule solist Riho Sibul. Just Sibula ülisuurt rolli Kopvillemi Eestis tuntuks tegemisel tunnustab ka Peetri abikaas Eva Varangu.

Mis teeb Kopvillemi muusika eriliseks? Peep Veedla: “Lihtsus. Ja viimistletus. Ja teadmine, et see on loodud Eestist kaugel. Ta oli oluliselt rohkem eestlane kui väga paljud kodueestlased.”

Eesti pikaaegne suursaadik Kanadas Gita Kalmet lisab, et paljudele Kanada ajakirjanikele ei olnud vaja seletada näiteks Eesti–Vene suhteid a-st ja b-st alates. “Nad ise viskasid nalja, et on ajakirjanikuna töötava Peetri poolt korralikult töödeldud. Lugupidamine tema vastu kanti mulle üle, esindasin ju maad ja riiki, mis oli Peetrile nii tähtis,” selgitab Kalmet.

ISA JA POEG

Kopvillemid väliseesti muusikas

Olaf Kopvillem (1. november 1926 Kiviõli – 21. juuli 1997 Burlington) oli keemik, kupletist ja koorijuht.

Õppis Jõhvi gümnaasiumis. Võeti Saksa sõjaväkke ja sügisel 1944 suundus taganevate üksustega Saksamaale. 1947. aastal lõpetas Geislingeni põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi. Enne pääsu Kanadasse (aastal 1948) töötas kaevurina. 1956. aastal lõpetas Montreali ülikooli keemikuna.

Oli mitme ansambli ja koori juht ning asutaja. Kõige rohkem kuulsust tõid talle kupleed. Üllitas kolm heliplaati: “Vindilised viisid”, “Viise ja vinte” ning “Lenda, lenda lepalind”. Tema kuulsaim kuplee on “Klunker”.

Olafi poeg Peeter Hans Kopvillem (19. august 1954 Montreal – 10. mai 2016 Toronto) oli muusik ja ajakirjanik.

Õppis Hamiltonis McMasteri ülikoolis ajalugu, töötas aastaid vanemtoimetajana ajakirjas Maclean’s ja aastatel 1993–1995 raadio Vaba Euroopa toimetuse juhina Münchenis.

Peeter Kopvillemi esimene heliplaat “Kuku sa kägu” ilmus Kanadas 1984. 1989. aastal valmis helilint pealkirjaga “Uued laulud”. Samal aastal tegi ta Eestis eduka kontserttuuri.

Viimati ilmus Peeter Kopvillemi muusika Eestis Vaiko Epliku koostatud kogumikul “Esto-Muusika: Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988”.

Peeter Kopvillem pälvis 2016 Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Kuku raadio tunnuslaul

Kes siis oli Peeter Kopvillem? Kuku raadio kunagised kuulajad peaks teadma. Meenutab Kuku raadio üks asutajaid, esimene peatoimetaja Erki Berends: “Kui taasiseseisvunud Eestis alustas tegevust raadio Kuku, siis polnud hommikut, kus saatepäev poleks alanud Peeter Kopvillemi lauluga “Kuku sa kägu”.”

Ja veel: “Kopvillemi nimi erilist tutvustust ei vaja. Tema isa Olafi lauldud kupleed jõudsid kaugelt lombi tagant eri moodustel ka Nõukogude Eesti inimeste salasalvestiste hulka ja neid kuulati muiates – papa satiir oli tabav! Peeter oma isa varju saatma ei jäänud. Muu töö kõrvalt muusikuna tegutsedes suutis ta koguda enda ümber hulga mõttekaaslasi, kellega koos anda nii kontserte kui ka salvestada.”

Kuula Raadio 2 saadet "Tüüp" Peeter Kopvillemiga!

Eestluse ühendaja

Berendsi meenutusel olid Kuku raadios populaarsed ka “Mari”, “Tule muga välja”, “Läbi päeva ja öö” ja mitmed teised laulud. “Erilise värvinguga oli “Tundmatu külaline”, mille alltekst sobis meenutama nii sotsialistliku kui ka kapitalistliku tegelikkuse hämarama poole nüansse,” lisab Berends.

Kopvillemi külaskäigud Ees­tisse ühendasid ta Eesti muusikutega, kellega tihti koos musitseeriti. Ansambliga Vanaviisi näiteks sündis ühisprojekt “Eestimaa laul”.

Sama teemat – kodu- ja väliseestluse ühendamist, Ameerika unelma kiuste, käsitles ka Peetri irooniline hitt “Vabasta mind, Miki”, kus on järgmised sõnad: “Vabasta mind, Miki, vabasta mind, mul on uus elu ees, see ei hõlma sind...”.

Ta oli oluliselt rohkem eestlane kui väga paljud kodueestlased.

Viru Folgi korraldaja Peep Veedla

Peetri olulist, ühendavat rolli mainis ka Käsmu kontserdil üles astuv ansambli Justament solist Toomas Lunge: “Siis kui Eesti inimesed olid lahutatud kodu- ja väliseestlasteks, sai Peetri loodud muusikast kokkutoov jõud. Nüüd ühendab see väga helge muusika juba erinevaid põlvkondi.”

ERR: Intervjuud. 8.40. Jaan Elgula, Arne Tork. Peeter Kopvillemi mälestuskontsert

Omal ajal koos Kopvillemiga musitseerinud ja Käsmuski üles astuv Aarne Tork soovitab: “Peeter Kopvillemi muusikat tasub kuulata, kuna see on südamlik, aus, isamaaline, humoorikas ja mitmekülgne.” Varem on Tork intervjuus ERRile öelnud, et Kopvillem püüdis peamiselt Eesti kuulajaskonda, oleks aga võinud saada suureks staariks ka Kanadas, kui oleks laulnud inglise keeles. Tema tahtis eesti keeles laulda ja kirjutada.”

Looming heliplaadile

Maaleht kohtus teisipäeval Peetri abikaasa Eva Varangu ning tütarde Leiki ja Keilaga. Eva on endine ajakirjanik, Leiki töötab Toronto Eesti Ühispangas, Keila oli magistriõpingute järel hiljaaegu Eestis, praktikal Vabamus. Nad kõik rõõmustasid, et Eestis Peetri muusikat taasavastatakse. Oma esimese ringreisi Eestis korraldas ta juba 1989. aastal.

Nad lisasid, et üksnes eestimeelses ja eesti keelerikkusi kasutavas Kanada eesti ühiskonnas said sündida Peetri täpsed ja tundlikud laulusõnad. “Kui aastaid olime laulnud isaga koos, siis nüüd on loomulikult harjumatu seda omapead teha,” ütlesid Keila ja Leiki.

Kõik kolm aga lubasid seista selle eest, et Peeter Kopvillemi lauluvaramu jõuaks Eestiski CD-plaadile.