Luunja avastas oma klaverikuulsuse Ernst Hiisi
Ernst Hiis, kelle sünnist möödus tänavu kevadel 140 aastat, on pärit Luunjast, kuid nagu tihtipeale kipub olema, teatakse kohapeal oma kuulsatest vähe.
“Isegi meie huviringides käivale paarisajale inimesele oli suureks üllatuseks, et Estonia klaveri looja on meie kandist pärit,” tunnistas Luunja kultuurimaja direktor Toomas Aru.
Nüüd saab see viga parandatud. Novembri viimase neljapäevani on Luunja kultuurimajas väljas Hiisi klaverid.
Sündmusele eelnes Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi suur näitus Eesti klaveriehituse ajaloost Tartus Tasku Keskuses, kus oli väljas 24 klaverit, neist seitse Hiisilt. “Seal saigi alguse mõte ja koostöö Luunja vallaga, et Eesti kõigi aegade suurima klaverimeistri juubelit tuleks väärikalt tähistada ka tema sünnikohas,” märkis klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe.
Ernst Hiis on konstrueerinud 11 klaverimudelit. Krooniks võib pidada 1951. aastal valminud esimest kontsertklaverit Estonia. Sellest sai ka alguse Estonia klaveri kiire arendamine ja võidukas teekond maailma.
“Hiis tegi tellimusena Stalinile 70. sünnipäevaks käsitsi pianiino, Stalin olla vuntsi keeranud ja öelnud, et hakakugi siis klavereid tegema,” meenutab Põldmäe legendimaigulist sündmust 1949. aastast.
1950 saabus Moskvast korraldus Tallinnas klaverivabrik asutada ja aasta hiljem tuli sealt ka esimene pill. Toosama Estonia. Ning tootmist korraldas ei keegi muu kui Hiis ise.
Esimesed klaverid tegi Hiis 1903. aastal oma pillitöökojas Peterburis. Temalt on tellinud kaks pilli laulja Fjodor Šaljapin.
Luunjas on uudistamiseks näha Hiisi loodud kabinet-tiibklaverid Astron (1930) ja Estonia (1970) ning pianiinod Riga (1960), Astron (1930ndad) ja Estonia (1960ndad).
29. novembril, näituse lõpetamisel, esitatakse neil viiel klaveril ja viie mängija esmaettekandes helilooja Märt-Matis Lille teos “Etüüdid viiele klaverile”.
Ernst Hiis elas aastani 1964.
