25.11.2011, 08:02
Maadlus näitas eestlastele, et tugevamale on võimalik vastu hakata
Helsingi maailmameistrivõistlustel novembris 1921 meie rahvuskoondisel kõige paremini ei läinud, aga juba kolme aasta pärast tõid Eesti maadlejad olümpimängudelt Pariisist koju kuus medalit.
FOTO:
Raskejõustik ja eriti just maadlus oli XX sajandi algul ning ka veel 1920.–1930. aastatel nii Euroopas kui Eestis üks tähtsamaid spordialasid. Võrreldes mõne teise alaga, nõudis see minimaalset varustust. Avalikus arvamuses peeti aga neil aegadel rahvusvahelist maadlusvõistlust rahvaste (riikide) kanguse prooviks. Eesti omariikluse algusajal olid aga ülevenemaalise tuntusega tippmaadlejad Georg Lurich ja Aleksander Aberg surnud. Kolmas mees – Georg Hackenschmidt – elas Suurbritannias. 1920. aastal korraldati olümpiamängud Antwerpenis. 14-liikmelisse Eesti sportlaste delegatsiooni kuulus neli maadlejat. erilist edu nad ei saavutanud. Eesti esimesed meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses ja tõstmises toimusid 17.–18. septembril 1921 Tartus. Maadlusmatil tulid meistriteks Albert Kusnets, Eduard Pütsep, Roman Steinberg, Nikolai Krusenberg ja Artur Kukk. Pütsep sai ka parima tehnikamehe auhinna ning võitis endast raskemaid mehi. Suvel 1924 toimusid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Eestist saadeti Pariisi 44 sportlast, kes tõid riigile kuus medalit. Eduard Pütsep jõudis Pariisis esimese eestlasena olümpiakullani.