Istusid siis tüdrukud poe ees trepil, üks ühtpidi, teine teistpidi röötsakil, poekotid kõrval ja ootasid tööandja bussi. Seal märkas neid üks kohalik "õli", muidugi väheke vindine, tatsas ligi, teretas viisakalt, vaatas neid pikalt ning ütles siis ilmse vaimustusega: "Te olete nagu kunst!" Viipas sõbralikult ja läks oma teed.

Hetkeks tundsid tüdrukud end natuke reipamalt ja vaat et kaunimaltki. Aga siis meenus neile vene realism, Ilja Repin ja tema "Burlakid Volgal"...