Ameerika geofüüsikaliidu aastakoosolekul esitletud värske uuring leidis, et maiad aitasid oma tsivilisatsiooni kokkuvarisemisele ise kaasa, vahendab TÜ teadusportaal Novaator. Uuringu järgi soodustas Kesk-Ameerikas enne eurooplaste saabumist toimunud metsaraie põuda.

Teadlased on juba ammu kahtlustanud, et maiade tsivilisatsiooni lõpule aitas kaasa põud, kuigi hukku võisid kiirendada ka teised tegurid, näiteks konfliktid ja ülerahvastatus.

Maiade puhul tekib küsimus, kuidas suutsid suhteliselt algelised põllupidajad mõjutada ilmastikku? Metsade raiumine paljastas tumerohelisest metsamassiivist suurema peegeldusvõimega maapinna ning neeldumise asemel peegeldus päikeseenergia tagasi atmosfääri. Seetõttu oli maapinnal vee aurustumiseks ning pilvedeks ja sademeteks muutumiseks vajalikku energiat vähem.

Uuringu autori Benjamin Cooki sõnul vähenes selle tulemusel sademete hulk 10-20 protsenti. Põuane ilm kuivatas pinnase, mistõttu kulus igasugune lisaenergia pigem maapinna soojendamisele kui vee aurustamisele. Selle tulemusel suurenes maapinna keskmine temperatuur poole kraadi võrra. Sademetepuudus ning soojenev kliima oli põllupidamisest sõltuva ühiskonna jaoks halb uudis.

Cooki töörühm võrdles taimkatet Kolumbuse-eelsel ajajärgul (kuni 1492. aastani) ning peale seda. Koloniseerimise käigus vähenes piirkonna elanikkond kuni 90 protsenti, mille tulemusel vähenes vajadus maa järele ning metsad hakkasid taastuma.

Koopauuringute tulemused on kinnitanud seaduspära, et raieperioodidel toimus pinnase kuivamine ning metsade taastumisel hakkas sademete hulk suurenema.

Aastatel 800-950 vähenes sademete hulk Yucatani piirkonnas 20 protsenti. "Ma ei väida, et metsade maharaiumine põhjustab põuda või et see oli maiade tsivilisatsiooni languse ainus põhjus, kuid meie tulemused näitavad, et raie võib muuta kliimat põuasemaks ning koloniaalperioodile eelnenud sademetepuudusest umbes poole põhjustas metsade kadumine," selgitas Cook.