Midagi on inimese elus nüüd üsna kindlat ka, nimelt: kui laupäeval ehituspoest kahe rattaga aiakäru ostad, siis paned ta pühapäeval kokku. Varem ei oleks ma saanud selles nii kindel olla, sest pühapäevale võis jääda mõni kontserdil- või teatriskäik.

Juba vähemalt kuu aega tunnen puudust mult võetud vabadusest minna teatrisse. Märkan, et need käigud olid osa mu sotsiaalsusest.

Pea 20 aastat tagasi me AAst Heinoga rääkisime ilmselt ka, ehkki siis sootuks teises kontekstis. Las see olla. Tänases teadmises, et inimene on sotsiaalne loom, sõnastaksin selle, et olukorras, kus meditsiin ei aita, aitab seltskond sama haiguse käes vaevlejaid.


Avalehele
12 Kommentaari
Loe veel: