Maskiga juba naise suud ei sulge

TÕSI TAGA • KUKALT SÜGAV MÕTE • PILKEID • SAJANDITAGUNE NALI • SÕNAMÄNGE • TÕRRE PÕHJAST • LOOSUNGID • KARIKATUURID

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Kui rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld, kustkohast küll tulevad siis kuldsed sõnad?

PILKEID

ANDRUS TAMM

Kümme põhjust, miks kanda maski

Maskis on näol soojem.

Huuled võib jätta värvimata.

Kui teiega pahandatakse, et te ei öelnud tere, siis saate välja vabandada, et ütlesite küll, aga läbi maski ei olnud kuulda.

Kui te unustasite habet ajada, siis nüüd ei teki ülemusel küsimusi.

Kui ülemus ajab järjekordselt lolli juttu, siis võib talle keelt näidata.

Mask aitab peita teie iroonilist näoilmet ja päästab teie karjääri.

Kui teil on nina nohune ja tatti tilgub, aga taskurätikut pole käepärast, siis maski taha ei näe keegi teie tatist nina.

Kui teil on nina kinni ja peate hingama lahtise suuga, siis keegi ei arva, et olete veidi lollakas.

Kui te olete tööl joonud veini ja teie nina on punane, siis keegi seda ei näe.

Kui istute WCs ja avastate, et seal pole paberit, siis mask annab teile viimase võimaluse.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Kuidas nõukogumaja uue katuse sai

Nagu teada, on hiidlased eestlaste hulgas esimesed vigurivändad, naljahambad ja krutskite tegijad. Nende naljad ja tembud on seda kentsakamad, et nad neid ikka kindla häälega ja tõsise näoga teevad. Iseäranis meeldib hiidlastele oma ülemerenaabrite, saarlaste üle nalja heita.

Hiljuti elas veel (võib-olla, et ta veel praegugi elab) hiidlane, suur laevade ja majade ehitaja. Teda nimetatigi Suurmeistriks. Tema pärisnime paljud ei teadnudki. Suurmeister elas Hiiumaal linnas.

Ühel õhtul tulid neli saarlast Suurmeistri juurde ja palusid tööd. “Miks mitte, ikka saab! Üks tööots ongi saadaval, aga te peate selle töö öösel ära tegema,” vastas Suurmeister.

“Ükstapuha, kui öösel, siis öösel!” olid saarlased nõus, “aga kus ja mis töö see peaks olema?” tahtsid mehed teada.

“On natuke lammutamist,” kostis Suurmeister, “linna nõukogumaja katuse lammutamine. Hommikuks katsuge tööga valmis saada. Ja pange tähele, et katusekivid kõik ikka katki viskate. Pool palka annan teile igaühele praegu kätte, aga kui töö valmis, saate teise poole ja jootraha veel pealekauba.”

Saarlased rõõmustasid süllekukkunud töö üle ja kiirustasid nõukogumaja juurde, sest hiline õhtuaeg oli juba käes ja kaugel see hommikki.

Linnakene juba magas: majades olid tuled kustunud ja koeradki ei haukunud. Kella üheteistkümne paiku hakkas aga korraga nõukogumaja juurest hirmus kolin ja mürin kostma.

Lähemal elavad inimesed ärkasid üles, hüppasid vooditest põrandale, avasid aknad ja pistsid pea välja, küsides üksteiselt: “Mis pagana müra see ometi on?”

Öövahid jooksid kolina peale tänavale ja nägid, et neli meest loobivad kive nõukogumaja katuselt alla ja kõik kivid ikka tükkideks, nii et tolm taga.

“Mis põrgut te teete seal, mehed?” küsisid öövahid imestades.

“Kas siis seal all nii pime on, et näha ei ole, et me katust lammutame?” küsisid mehed vastu ja töötasid hoogsalt edasi.

“Kes käskis?”

“Suurmeister.”

“Hm! Meie pole sellest midagi kuulnud, et nõukogumajale tahetakse uut katust panna, ehk küll ammugi selleks aeg oleks. Tõsi on, et sügiseti laseb katus sageli vihmavett läbi,” kõnelesid öövahid ja kodanikud omavahel. Vaatasid veel mõnda aega meeste töötegemist ja läksid siis igaüks oma teed: kodanikud majadesse und jätkama, öövahid treppide peale tukkuma. Linn vajus uuesti unehõlma, ainult nõukogumaja juures jätkus mürin, kolin ja ragin omasoodu edasi, tolmupilv kui kütisesuits ümberringi hõljumas.

Päikesetõusu ajal seisis linna nõukogumaja nagu pool aastat nälginud setukas – selgroog ja küljekondid paljad. Mehed viskasid veel viimaseid kive räästa äärtelt alla.

“Kuulge, mehed! Mis siin tehtud on?” kuulsid saarlased äkki valjuhäälselt küsimust.

“Eks see ole näha – lammutasime katust.”

“Kuidas nii? Kes käskis?”

“Suurmeister.”

“Mina olen raehärra ja ei tea lammutamise käsust midagi. Ja kus see suur meister siis on?”

Mehed ronisid katuselt maha, sest töö oli valmis. All aga ootasid neid raehärra ja kaks politseiametnikku. Nüüd said mehed aru, et nad poolmuidu tööd, pealegi kuritööd olid teinud, sest raehärrad ei olnud mõelnudki nõukogumaja katust veel vahetada. Viimaks saadi teada ka, kes see Suurmeister on ja saadeti tema järele. Õige varsti tuldi aga tagasi teatega, et Suurmeister neljakümne versta kaugusel linnast, merekaldal laevaehituse juures on, kust ta terve nädala jooksul pole linnas kodus käinudki.

Tegelikult käis aga Suurmeister tolsamal hilisõhtul linnas ja läks kibekiirelt tagasi, kui oli saarlastele töö kätte juhatanud, nii et linnarahvas teda ei näinud ja ka laeva töömehed tema äraolekut ei märganud.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Maaviljelus toimub ikka ääremaal.
• Varjatud jõudu tuleb jõuliselt varjata!
• Ka tunglahoidja võib tunda tukivingu.
• Kui kõri tarvitada, ei tohi kuritarvitada!
• Pärast musta reedet tuleb õnneks saunalaupäev!
• Tundmatus kohas ei tasu heast peast peakat panna!
• Rööprähklemine viib rahuliku inimese rööpast välja.
• Vastutöötamise vallas on mõni tüüp suisa oskustööline.
• Kui kaebuse ära lahendad, siis hakatakse lahenduse peale kaebama.
• Millegipärast kiputakse iseloomu näitama ikka halva iseloomu puhul.
• Kõige pimedam on enne koitu ja seda aega mõnusalt maha magada sul juba ei õnnestu.
• Salakavala selli arvates tähendab teistsugune lähenemine lähenemist selja tagant.
• Praegusel raskel ajal tuleks ka skandaalide korraldamine edasi lükata.
• Mõnes tüübis on hingesoojust vaid siis, kui ta ennast põlema paneb.
• Kõiki mune ei tasu ühte korvi panna, ammugi mitte laua­põrkega.
• Distantsõpe peaks sobima sellele, kellel on pikad juhtmed.
• Ülestõusul on mõtet siis, kui sellest ikka tulu tõuseb.
• Libastumise puhul ei sobi soovida head libisemist!
• Tibi limpsib jääpurikat, et olla terve nagu purikas!
• Nupust nikastanud tüüp ei tohiks nupu juures olla.
• Välja öeldud teravusel on hoopis teine tera!
• Kas juhtoina villast tehakse juhtlõnga?
• Kas väeloom on sõjaelevant?
• Pessimist tõstab tuju jalust ära.
• Töönarkomaani töövari on tööori.
• Loll kannab maski asemel loosungit!
• Vabamõtleja vastand on vagamõtleja.
• Parem kirss tordil kui kirsa tordis.
• Plaksumais ei vaja klakööre.
• Rullnokk sai rullmassaaži.
• Kägu kukkus ära.

VÄIKE LOOSUNG

RAIMO AAS

Me elame ja näeme kõike oma elus! Peale oma matuste.

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

Maamees võtku rongkäigule tõrviku asemel tõlvik kaasa.

Varga huvitegevus osutus kuritegevuseks.

Põllumees vilistab siis, kui vili on koristatud.

Kui naine liialt käsutab, läheb mees jalutama.

Hunt on kiskja, kobras pigem kaskja.

Kui taevaisa äi kurjustab, pole äikese eest pääsu.

Kas esimene viiul on truum kui trumm?

Kui vend kuulutab pooltõde, siis hääletab ta poolt vaid õde.

Koidu ajal poevad koid peitu.

Priius ja priiskamine aetakse tihti omavahel segamini.

Viirusehirmust on juba tervetel ka silmade all sinised viirud.

Kas poliitiline vastane näeb sotsiaaldemokraati hoopis sotsiaaldemokratina?

Praegune metsanduspoliitika jätab metsatukkadest vaid tukid järele.

Mõne suurim soov on soovahetus.

Kes viimase viib, see toobise toob.

Alguses on avastaja, pärast ahvijad.

Vaene sorib prahis. Edukas käib ära Prahas.

Kumb kaob peost kiiremini – kas sularaha või sulav rahe?

Rahe eest pagedes ära astu reha peale!

Koomik teab naeru valemit, keemik naerugaasi valemit.

Mõni õpilane on tundlik, teine aga vahetundlik.

Advokaadi arvutil on hammustatud avokaado.

Suust puhutud udujutud muutuvad ajaga saastavabaks.

Kuri koer võtab kintsust koeproovi.

Kas hauakaevaja on ka elukutse?

Mind lasti, sind lasti. Kindlasti!

On telekanalid, aga pole telekanalisatsiooni.

Reisumehe tundlad viivad tundrasse.

Nii Ene kui ka Ele elavad enesele.

TÕRRE PÕHJAST

ERNEST HEMINGWAY

Härg areenil on ka neurasteenik, aga heinamaal on ta normaalne, selles asi ongi.