Metsatöll – läbi hundi silmade

Põhjamaine folk metal tundus huvitav, kuna seda fännavad nii hevikad kui ka toredad pensionärid, kes bändile logoga käpikuid koovad, möönab värske dokfilmi “Hundi süda sees” autor Liina Paakspuu.

Liina, kuidas sattusite filminduse juurde?

Käisin kunstikoolis, enne seda kunsti- ja teatriringides. Kui läksin ülikooli audiovisuaalset meediat õppima, tundsin, et just filminduses sulanduvad mu huvid loomulikult ja põnevalt kokku. Magistrikraadi tegin juba filmikunstis legendaarse Boris Frumini käe all.

Kui kaua ja mis asjaoludel olete Metsatölluga seotud?

Nägin bändi esimest korda umbes 15 aastat tagasi, kui juhuslikult sattusin Pääskülas toimuvale peole, kus Metsatöll tagaaias esines. Kuigi kogu sündmus oli pehmelt öeldes agro ja armsalt kodukootud, tundus, et selles bändis on mingit toorest väge. Edasi tegin neile nende esimese muusikavideo. Filmisime seda veebruaris, osalejad olid vabatahtlikud ning loomulikult pidid olema peaaegu alasti ja metsa vahel tundide viisi kannatama. Sealt võttelt sain endale ka hüüdnime Piina-Liina, mis mul siiani küljes. (Naerab.)