Mida peab teadma suusatamisest?
Millele tuleks suuskade ja keppide ostmisel tähelepanu pöörata?
Suusavarustuse ostmisel on nagu ka mujal põhimõte, et mida kallima varustuse ostate, seda kergema, paremini libiseva, mugavama jne. varustuse saate. Samas on skaala ülemises otsas kvaliteedis vahe enam mitte nii suur, kuid hinnaklass suureneb oluliselt. Seetõttu ei ole mõistlik algajatele muretseda kohe tippsuusatajate varustust, vaid vaadata keskmist taset. Ka kõige odavamad suusad ei ole hea valik, sest tihti jätab soovida nende libisemine ja ka määrded ei püsi suusal all nii kaua kui parematel.
Teine tegur on eelistatud suusatehnika ja valik vastavalt sellele, siis kas klassikalise-, uisutehnika või kombi suusk. Õige suusaga on spetsiifilise tehnika sõitmine oluliselt lihtsam. Kombi suusk ajab asja ära mõlema tehnika puhul, kuid ei ole ideaalne kummalgi juhul.
Suusa pikkusest võiks valida klassikalise tehnika suusad ca 20cm ja uisutehnika suusad 10 cm endast pikemad
Väga oluliseks teguriks on suuskade sobiv paine ja jäikus vastavalt tema omanikule. Klassikalise tehnika puhul peab suusa alla jääma suusataja massi all piisav ala pidamismäärdele, kuid mitte liiga suur. Sel juhul ei suuda suusataja jalatõukel pidamismääret maha suruda ja sõitmine on raskendatud. Liiga pehma suusa korral on pidamismääre pidevalt lumele surutud ja libisemine ei ole enam nii hea. Poodides on spetsiaalsed vahendid pidamisala määrimiseks. Kodustes oludes on väga hea teha ka nn. paberitest.
Ka uisutehnika suuskade paine peaks vastama suusatajale, sest sellest sõltub samuti nii libisemine kui ka suuskade juhitavus ja sõidetavus.
Pakkumises on ka suuski mitmetelt erinevatelt tootjatelt, kes teevad suuski ka erinevatele rajaoludele (pehme või kõva rada), ilmastikule (soojemale või kulmemele temperatuurile), spetsiaalselt naisperele jm. Siin on tegemist aga juba rohkem peensusega ja suusataja isiklike eelistustega.
Keppide osas on samuti kallimad väga kerged (valmistatud karbonist) ja mugavad kasutada, kuid maksavad väga palju ja õnnetul kukkumisel purunevad kergesti. Harrastajale oleks otstarbekas valida 40-60% karbonisisaldusega kepid, mis on piisavalt kerged, jäigad ja mugavate käepidemete-teravikega. Algajatele sobivad ka alumiiniumist kepid, mis on purunemise suhtes oluliselt vastupidavamad. Oluline valiku tegur on keppide pikkus. Tihti tahetakse valida need liiga pikad, lootes saada tugevam tõuge. Samas jääb aga liiga pikkade keppide korral käetõuge nõrgemaks ja keretöö passiivsemaks. Optimaalseks pikkuseks loetakse suusataja pikkus x 0,9 uisu- ja x 0,85 klassikalise tehnika puhul. Mõlema tehnika jaoks valides siis vahepealse pikkusega kepid.
Millised ohud varitsevad kasutatud suuskade ostmisel?
Kasutatud suusad võib saada tihti väga head ja soodsama hinnaga kui poes, kuid siis tuleb arvestada mitmete riskiteguritega. Enamasti garantii puudumine. Meie vähese lumega radadel võivad suusa põhjad olla kannatada saanud, mistõttu tuleks need hoolega üle vaadata, et põhi oleks sile ja rikkumata. Halvemal juhul võib viga saanud olla suusa konstruktsioon. Suusa küljeliistu purunemisel vajub suusk pooleks. Samuti ei tasuks soetada suuska millel on kand plastikust lahti läinud, mida on raske parandada.
Kas on olemas suuski, mis sobivad mõlema stiili jaoks?
On olemas mõlema suusatehnika jaoks kombisuusad. Samas ongi need oma omadustelt kahe tehnika vahepealsed ja ei ole ideaalsed kummalgi juhul. Seepärast ei tehta universaalseid tippsuuski võistlejatele, kuid pakutakse madalama tasemega seeriates ja lastele.
Kui pikk on suuskade normaalne eluiga ja kas seda saab pikendada?
Suuskade eluiga sõltub paljuski sellest, millistel radadel sellega sõidetakse. Lumevaestel talvedel võib suusa põhjad kiiresti ära rikkuda. Seepärast on treenijatel enamasti veidi odavamad või vanemad suusad ka kehvematele oludele. Samuti võib ettevalmistamata radadel või suusamatkal ebatasasusi ületades suusa pooleks murda. Neil juhtudel tuleb endal hoolikas ja tähelepanelik olla. Suuska ei tohiks ka lumme püsti seisma lüüa, mis sageli lööb kannaplastiku lahti ja mille parandamine on keeruline.
Heades oludes ja korralikel radadel sõites ning varustust hoides kestavad kaasaegsed suusad kümneid aastaid ja ei kaota ka oma painde- või libisemisomadusi.
Kas suuski peab üldse määrima?
Viimastel aastatel valmistavad suusafirmad ka mittemääritavaid suuski, kuid need ei ole suurt kasutust leidnud. Need peaks olema küll mugavad kasutada, aga enamasti ei saa need oma libisemisomadustelt lähedalegi määritavatele suuskadele. Seega tuleks teatud aja tagant ikka suuski määrida.
Mida peab teadma suusasidemetest?
Kaasajal müüakse põhiliselt kahte tüüpi suusasidemeid SNS e. Salomon-tüüpi ja NNN e. Rottefella tüüpi sidemeid. Viimaseid saab suusale kinnitada ka lihtsalt- ilma kruvideta. Kindlasti tuleb vaadata, et soetatud saabas sobiks sidemega. Sidemed on samuti mõeldud kas klassikalisele, uisutehnikale või kombisuusale. Samuti on kasutamise hõlbustamiseks automaatsidemeid, mis sulguvad automaatselt saapa sidemele astudes. Töökindlamaks võib pidada aga ikkagi manuaalseid sidemeid. Samuti on rõõmsamaid ja odavamaid sidemeid lastele.
Kuidas suuski suveperioodil hoida?
Plastsuuskadele enam suveks korki vahele panna ei ole vaja, sest plastmaterjalid hoiavad enda omadusi hästi ja suusk ei kaota oma painet, nagu seda võis puitsuusaga juhtuda. Suvel võiks suusk seista ruumis, kus on stabiilsem temperatuur ja kindlasti katta suusapõhi hooldusparafiiniga, mis kaitseb seda välismõjude eest.
Mis juhtub kui sõita ebasobivate suuskadega?
Ebasobiva varustusega sõites ei tunne suusataja suusatamisest täit naudingut. Klassikalise tehnika puhul ei saada kas suuska piisavalt hästi pidama, mis teeb eriti tõusude ületamise toppelt raskeks või siis ka libisema, mis teeb samuti sõitmise raskemaks ja teistega võrdluses ei mõju samuti optimismi sisendavalt. Uisutehnikas võib ebasobiv suusk suusataja all olla kehvema suunakindlusega, mis põhjustab tasakaaluprobleeme ja muudab suusatamise oluliselt ebaökonoomsemaks.
Lisaks võib vale varustus mõjuda negatiivselt inimese suusatehnikale või raskendab selle õppimist-omandamist.
Milliseid vigu algajad suusatajad kõige rohkem teevad?
Korrektne tehnika võib määrata 1/3 ulatuses suusataja saavutusvõimet. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevadest sõidu-, tõusu-, laskumis-, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess ja alati on mille kallal nokitseda. Samuti on suusatamises tasakaaluvõimekus väga alaspetsiifiline. Seega on vaja suusatehnika omandamiseks palju suusatada ja teha spetsiaalseid harjutusi. Tehnika paranedes muutub ka edasiliikumine suuskadel oluliselt ökonoomsemaks. Alati on kasulik küsida nõu asjatundjatelt või uurida kirjandust. Paljudes suusaklubides on lisaks laste rühmadele töös ka täiskasvanute grupid, et abi peaks saama kõik soovijad.
Paar viga välja tuues: klassikaline tehnika – paaristõukelise sõiduviisi puhul liiga vähene keretöö ja kükkimine paaristõukel; vahelduvtõukelisel sõiduviisil kahel jalal pidev libisemine ja inertsijõu mittekasutamine jala etteviimisel.
Uisutehnikas – mittepiisav keharaskuse ülekanne ja vähene libisemine ühel jalal ning kätetöö kramplikkus.
Ja lõpuks paar soovitust Tartu maratonist osavõtjatele. Mida peaks kindlasti arvestama, kui hommikul starti minnakse?
Starti minnes peavad olulised tegevused nagu treenimine,taastumine, söömine, WC jm tehtud olema. Mitte jätta stardipaika minekut viimasele hetkele. See võib põhjustada asjatut nörvikulu ja rabelemist. Samas ei maksaks soojendusriideid väga vara seljast võtta ja end ära külmetada. Tihti on paljudele probleemiks saanud ka riietega „ülepakkimine“. Varasemalt peaks olema treeningutel katsetatud palju ja mida selga panna. Enne starti võiks juua spordijooki, nagu ka igas abipunktis (isegi siis kui esialgu janu ei ole). Väga oluline on mõõdukas algkiiruse valik. Liiga kiiresti alustades võib maratoni enda jaoks väga ebameeldivaks muuta, seega rahu alguses! Kui tunned, et suusad ei ole õnnestunud piisavalt hästi pidama saada, siis lase kohe esimeses TP-s määret lisada. Seal ei ole suuri järjekordi ja suured tõusud kohe tulemas. Muidu optimistlikku meelt ja maraton võib olla elu üks mõnusamaid väljakutseid.
