Miks just esimesel aprillil nalja visatakse?
Aga miks just 1. aprill on naljapäev? Selle traditsiooni algust ei tea keegi, kuigi juba Geoffrey Chauceri raamatus "Canterbury lood" (1392) oli esmaseid seosesid 1.aprilli ja trikitamise vahel.
Võimalik, et traditsioonid ulatuvad veelgi kaugemale. Vanades kultuurides tähistati uut aastat 1. aprilli paiku. Kuigi paavst Gregorius XIII kalendrireform nihutas uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, tähistati keskajal veel mitmel pool Euroopa linnades uut aastat just 1.aprillil. Vana kalendri austajaid hakati aga narritama ning haneks tõmbama ja neile saadeti naljaõnnitlusi.
1539. aastal kirjutas flaami luuletaja Eduard de Dene aadlikust, kes saatis oma sulased 1. aprillil tobedaid käske täitma. Inglismaal läksid kergeusklikud 1698. aasta 1.aprillil Londoni Toweri juurde vaatama, "kuidas lõvisid pestakse."
Eestisse jõudis 1.aprill kui naljapäev lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele.
Eestis ja muudes Kesk-Euroopa riikides kuulub 1. aprill õnnetute päevade loetelusse.
Millised aprillinaljad teile meenuvad? Kirjuta kommentaaridesse või saada kiri aadressil veeb@maaleht.ee.