“Toidud on siin väga maitsvad,“ räägib kodutu Andrei Poljakov, kellele Lootuse maja töötaja sooja suppi ette tõstab. Foto: Sven Arbet

“Siin on nii head inimesed ja koht on ka tore,” räägib konarlikult sõnu valides Tallinna kodutu Andrei Poljakov, kes on end istuma sättinud Koplis asuva Lootuse maja söögituppa.

Toanurgas puhkab jalga väsinud jõuluvana. Jõulupuu on juba ehitud, aga kinke jagatakse alles siis kui pühad käes.

Andreil tulevad liigutusest pisarad silma. Väljas paugub pakane, aga toas on soe. Aurav värskekapsasupp antakse ette, tassike tulist teed kõrvale.

Mees on juba 12 aastat olnud kodutu ja töötu. On vangis istunud, mustalt tööd teinud, isikutunnistust ei ole, aga siin seda ei küsita ka.

Tasapisi tuleb rahvast juurde, enamjaolt mehed. On nii räsituid kui ka korralikult riietatuid. Korda peab siin Stanislav Iljin, kes laseb tulijad ükshaaval sisse. “Täna on meil värskekapsasupp lihaga, kaerahelbepuder, leib ja tee,” teatab Iljin ning lisab, et leiba antakse inimestele ka kaasa.
Avalehele
14 Kommentaari