Ent muutused meie elus ei jäta puutumata ka jõule. Oluliseks on saanud hoopis uued teemad, elu on mobiilsem, suur osa suhtlust on kolinud internetti. Veeta kogu õhtu külg külje kõrval inimestega, kellega tavaliselt ei suhelda, on juba iseenesest keeruline.

Mõelge näiteks, kuidas teie seltskond võiks lahendada järgmised päevakajalised teemad.

Interaktiivne graafika: Imbi Võrel, Mart Nigola

Esimese laevaga lahkuks!


Juba mõned pitsid hinge alla visanud ja näost punetav isamaalise hoiakuga onu lööb rusika lauale. “Aga vaat kui tuleb sõda!” lajatab ta. “Kui paljud teist siia jääksid?” – “Esimese laevaga lahkuks,” nähvab üks sugulane ja laudkond lööb sumisema. Kuidas siis nii? Laua ääres on argpüks! Äkki on siin isegi keegi, kes ei taha kaitseväkke minna? Halvemal juhul süüdistab üks pool teist reetmises. Nüüd lähevad käiku väljendid, mida pole ilus isegi mõelda, veel vähem sugulastele nende laste kuuldes öelda. Käsi püsti, kellel juba nüüd vererõhk ei tõusnud?

Kaabud


“Seda ma ütlen, et EKRE-l on mitmes asjas ikka õigus küll!”

“No teate! See, mida Helme soomlaste peaministri kohta ütles...!”

“Aga mis seal siis valet oli?”

“Misasja! Äkki lähed veel tõrvikurongkäigule ka?”

“Loomulikult. Me oleme seal alati terve perega olnud. Mul on praegugi tõrvik autos. Tahate, näitan?”

Jälle raiuvad!


Kolmandat aastat ketrab ühis­konnas metsateema. Kahetsus­väärselt palju inimesi kütab siiani puudega või saab metsandussektorist tööd. Aga veel enamate seenekohad on paljaks raiutud ja hinges käärib pahameel. Pitsi viina pole vajagi, kui laua taga juhtub olema mõni metsamees või RMK töötaja – siis on selles laua otsas sarved koos. Arutelust, kui palju võiks metsa raiuda, oleme jõudnud etappi, kus rahvas ei taha näha enam ühtegi lageraiet.

Muide, kes selle kuuse tuppa tõi?

Greta Thunberg


Sügise vaidlusteema nr 1 jõuab kindlasti süldi ja heeringa vahel lauda. Nii et olge valmis sõna sekka ütlema! Kindlad jutupunktid on need:

- Miks see laps koolis ei ole?

- Tüüpiline keskealise valge mehe halvustav arvamus!

- No mida! Kaugele näha, et kõik on lavastatud, ta on lihtsalt käpiknukk!

- See vapper ja aus tüdruk ajab õiget asja!

Jne.

Ah jaa, enne kui oma noorte sugulastega vaidlusse sööstate, pange end valmis selleks, et nad on Greta esinemisi inglise keeles vaadanud, jagavad muret maailma pärast ja usuvad teda rohkem kui teid.

Ja see pole veel kõik

Arvatavasti on kaalukad sõnavahetused tulemas ka Soome uue peaministri, Jüri Ratase, kliimaprobleemide, veganluse, presidendi, süvariigi, kohtute kallutatuse, mujal elavate eestlaste, elektriautode, laste nutisõltuvuse jms üle.

Suurpere: tänavu teeme loosikinkide asemel loositoidud

Liina ja Paul Kuusemäe perega. Nende kindel moto on: “Pea pidu alati kui võimalik!”

Raplamaal ootavad Liina ja Paul Kuusemäe alati jõuluõhtuks enda juurde oma seitset last, nende elukaaslasi ja lapsi. Alla 25 inimese on harva koos, vanim piduline on tänavu 84 ja noorim saab jaanuaris aastaseks.

Üks seitsmest lapsest, Reelika Kuusemäe ütles, et ei suuda meenutada ühtki tüli.

“Kõik, kes tulevad, arvestavad juba ette, et tuleb aasta suurim sööming ja mokalaat,” rääkis ta.

Tänavu otsustas pere proovida uut lähenemist. Tavapäraste loosikinkide asemel tehakse hoopis loositoidud. Ema peale jäi traditsiooniline soe praad, aga teised road jagati omavahel ära.

Lastele toob jõuluvana kingid õue-aeda, kust need tuleb orienteerudes üles leida. Suurtele on mõeldud jääküünla ja võinoa tegemise töötuba oskajate pereliikmete juhendamisel.

“Mida vanemaks me kõik saame, seda rohkem oskame hinnata inimesi enda ümber ja saame aru, et keegi ega miski siin ilmas pole jääv,” sõnas Reelika Kuusemäe. “Kõige vanem vend on öelnud mulle kunagi väga õiged õpetussõnad: elu on liiga lühike, et seda tülitsemisele ja riius olemisele raisata. Nii see ju ongi.”

KOMMENTAAR

Karmen Maikalu, pereterapeut ja psühholoog
Miks täiskasvanud inimesed peol tülli lähevad?
Karmen Maikalu

Sõpru saab valida, abikaasat ka, ent paljusid sugulasi ja pereliikmeid mitte.

Reeglina valitakse endale sõbrad ja abikaasa, kellega saadakse maailma asjadest enam-vähem ühtmoodi aru ja kellega kõige olulisemad tõekspidamised on suhteliselt sarnased.

Teiste pereliikmete puhul võib ühiseid huvisid nappida, vaated elule võivad olla vastandlikud ja põrkuda teravalt ühistel kokkusaamistel, näiteks jõululauas.

Pole oskusi ega harjumust koos aega veeta, ning kui alkohol murrab häbelikkuse ja introvertsuse tammid, siis ongi sõda käes.

Täiskasvanud inimesed võiksid tulla toime sellega, et kõik inimesed ei mõtle ühtmoodi ning suuta üksteist aktsepteerida ja koos aega veeta ka erinevate seisukohtade korral.

Nad võiksid eristada inimest ja tema arvamust ning eesmärk ei peaks olema panna teist inimest igal juhul enda moodi mõtlema, vaid pigem püüda mõista, miks teine inimene just sellisel seisukohal on. Eesmärk ei peaks olema mitte üksmeel iga hinna eest, vaid vastastikune mõistmine ja selle kaudu teise inimese sügavam tundmaõppimine.

Ent kui üksteise ärakuulamine ja mõista püüdmine on asendunud pigem inetute vaidlustega, võiks ühistel kokkusaamistel kehtestada reegli, et negatiivseid emotsioone tekitavad teemad on keelatud ja keskendutakse pigem sellele, mis ühendab, kui et sellele, mis lahutab.

Selleks et olla perena mõnusalt koos, ei peagi kõiges ühel meelel olema. Pere on suurem kui poliitika ning peresidemeid ei tohiks lasta lõhkuda erinevatel arusaamadel. Pere jõuluõhtu ei ole see koht, kus peab kõik riiklikult tähtsad küsimused paika saama.

Minu pereliige on inimesena midagi palju enamat kui tema teistsugune arusaamine rändekriisist või kliimaprobleemidest. Kui ma ei suuda teda praegu selles osas ära kuulata ja mõista püüda, siis otsin teema, mille ühisosa on suurem.

Sealjuures tasub meeles pidada, et sageli on inimeste baasväärtused palju sarnasemad, kui esialgu paistab ning teist inimest hoolega kuulates ja tema põhjendustesse süvenedes võib selguda, et tegelikult me nii erinevad polegi ning sügaval südames peame oluliseks päris ühtmoodi asju.

Kuidas päästa jõulud?

Kui jõulud kipuvad ühes mustris aina korduma, võiks proovida seekord midagi kas või pisut teisiti teha.

Näiteks ei pea üks ema, vanaema või tädi ihuüksi kõiki roogasid valmis tegema. Võib paluda teisi appi, igaühel midagi kaasa tuua.

Miks mitte paluda noorematel sugulastel valmistada ette viktoriin või teha laua ääres ring, kus igaüks meenutab lõppevast aastast lühidalt midagi head. Meenutada võib ka siis, kui ollakse pühade ajal üksi.

Lõpuks pole paha idee minna jõulude ajal kirikusse. Kui mitte 24. detsembril, siis vahelduseks hoopis esimese jõulupüha hommikul.