Paljud teisedki endised tõbised on omaste sõnul ravimitele lõplikult selja pööranud.

“Võtame näiteks kõrge vererõhu,” selgitas “Naerile” apteekide peavalitsuse juhataja Vello Podagra. “Selle asemel et kogu elu tablette neelata, on hakatud rohkem tähelepanu pöörama tervislikele eluviisidele. Apteekide arvu vähendamine koos hästi ajastatud tõrgetega digiretseptisüsteemis annab nn haigetele võimaluse rohkem vabas õhus liikuda ning oma tervist parandada.”

On hulgaliselt näiteid, kus ravimitest ilma jäetud haige on vererõhust sootuks lahti saanud. Ka astma- ja suhkruhaigeid on apteekrite sõnul senisest vähem liikumas näha. Nii jäävad apteekide klientideks vaid jätkusuutlikud haiged.

“Seda kõike oleme saavutanud uusimate IT-lahenduste abil,” lausus tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Pähkel Vaktsiin. “Nüüdsest saab oma rohu kätte vaid see patsient, kes seda tõepoolest vajab.”

Kui inimene pärast kolme-nelja apteegikäiku ravimite ostmisest kergekäeliselt loobub, on selge, et tal ei ole neid vajagi. Kes aga on apteegis 10–12 korda pika ninaga jäänud ning ikka oma ravimit osta üritab, on tõestanud, et tal seda ka tegelikult vaja on.

Tervishoiuministeerium ei jää loorberitele puhkama. Juba järgmisel aastal toimub tiigrihüpe kogu meditsiinisüsteemis.

Tavahaiglad pannakse kinni, nende asemel avatakse Internetis enam kui 800 gigabaidi suurune digilaatsaret. Igaüks saab seal endale programmeerida laia profiiliga virtuaaldoktori ja seejärel temaga Feispukis kas või öö läbi tšättida.

Samuti saab igaüks endale ise vajalikud digiretseptid välja kirjutada ja soovi korral sealsamas ise endale ka digitaalse operatsiooni teha. Tasuda saab selle kõige eest loomulikult Interneti-pangas.

Kubemesonga digitaalne eemaldamine digilaatsaretis virtuaaldoktori poolt maksab vaid 9600 krooni, püsiklientidele tehakse tasuta viiruse- ja nuhkvaratõrjet.