Nelja pildiga otse südamesse

Mara Ljutjuk pani isiknäitusele „Kahest neljani“ Tallinnas Hobusepea galeriis välja neli pilti. Vähe, ütlete teie. Et kui rohkem pole, siis maali juurde ning tule siis uuesti!

Ei, neljast piisab täiesti. Sest see, kui üht mõtet lõpmatuseni korrutada, ei muuda seda suuremaks. Pigem lagundab, kahandab usutavust.

Ljutjuk paneb uskuma. Eriti pilt, kus tema lapsed istuvad suure ja tumeda valguse ees, mis on ometi hele. Tausta värv ei loe, loeb toon.

Jah, pildil võib olla õhtu, aga selle sisu on hommik. Hommiku üks eriliike, tulevik. Lapsed mõtlevad. Nad on lihtsalt mõtlevateks loodud.

Me alahindame lapsi, nende tarkust, isepäisust. Mara Ljutjuk võtab meil seepärast kratist kinni, ütleb, et märgake, mõelge teistmoodi.

Võib-olla on meie lapsed hoopis meie vanemad. Ning meie nende lapsed, pisut piiratud maailmaga olendid, kes vaevad ennast kõige praktilisega, mitte aga sellega, mis ometi on suurte tähtedega kirjutatud otse silmapiiri kohale.
Neid nelja pilti tasub vaatama minna. Ning nendega kaasa mõelda. Kusjuures mõelda võib edasi ka kodus, oma pere juures. Selleks ei pea seisma Mara Ljutjuki pere pildi ees.

Miks aga just „Kahest neljani“? Sest mõne aja eest oli tema peres kaks liiget, nüüd on neli. Meeletu kasv arvus, eelkõige aga elutunnetuses. Murede ja rõõmude kogusummas.

Mara Ljutjuk elab ja töötab Tallinnas, ta on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Kellel sellest infost väheks jääb, siis Mara vanaisa oli Evald Okas.