Andres Putting

Öösel oli keegi maja välisseina poole meetri kõrguselt laia ribana täis roojanud. Ka teised majaelanikud olid sellest šokeeritud.

Õhtul naabritega kohtudes ja sellel teemal arutledes tekkis palju arvamusi. Keegi mainis, et reklaamiski ju kutsutakse üles normaalsuse piire ületama. Mõne mehe mõistus aga sellistest tegudest kaugemale ei ulatu. Samas arvati, et selline on tänapäeva moodne kunst, mida ei tohikski ehk maha pesta, mis sest et haiseb. Ilu olevat ju vaataja silmades!

Loole pani punkti keegi särtsakas kunstihuviline tudeng, kes liitus meie vestlusega, väites, et saabus just positiivse mõtlemise kursuselt. Ta võttis vaimustunult sõna, öeldes: “Aga vaatame asjale positiivse pilguga! Võib-olla polegi pruun ollus see, mida te mõtlete!? Igaüks näeb ju oma rikutuse tasemelt! Mina arvan, et see on šokolaad ja maja seinal ilutseb hindamatu väärtusega erakordne kunstiteos! Olgem avatud ja harjugem uue normaalsusega!”