Teise samas kloostris elava eestlannast nunna, õde Cassania sõnul märkasid tuld naabruses elavad muslimid, kes ka päästjad välja kutsusid. Põhjaliku juurdluse tulemusel tuvastati, et tulekahju põhjustas vanades elektrijuhtmetes tekkinud lühis.

"Kui septembris viimati kohtusime, siis ütles ta mulle esimese asjana nõnda: "Ma ei liigu enam, ma ei näe ja ei kuule õieti enam, aga muidu on kõik allright!". /.../ Meie teed ristusid siis, kui tema oli 82 ja mina 28-aastane. See kohtumine muutis minu elu. Ja küllap ka ema Ksenia oma, sest temast jäävad alatiseks kõnelema nii film "Õlimäe õied" kui raamat "Minu Jeruusalemm. Kaameraga kloostris"," meenutas ERR-ile filmirežisöör Helika Pikkov.

Kui tavaliselt maetakse nunn surmapäeval, siis seoses terve päeva väldanud politseiuurimisega toimetati ema Ksenia matus järgmisel päeval, 24. detsembril. Lahkunu soovil maeti ta nii nagu nunnad ikka: kirstuta, kaks lauda all ja kaks peal. Õlimäel, kalmuaias kasvavate roheliste õlipuude all tähistab tema matmispaika teistega sarnane valge rist, millele on kantud nimi ja eludaatumid.

Allikas: Eesti Kirik
EMA KSENIA (1926-2018)
  • Kodanikunimega Silvia Salasoo
  • Sündinud 1926. aastal Eestis Tapal, surnud 23. detsembril 2018 Iisraelis Jeruusalemmas
  • Lahkus 1944 Eestist; enne Austraaliasse jõudmist elas mõned aastad saksamaal
  • Töötas Austraalias vähiuuringute laboris
  • Kolm korda abielus
  • Akadeemiliselt korporatsiooni Filiae Patriae liige
  • Elas 30 aastat nunnana õigeusu kloostris
  • Tema elust räägib Helika Pikovi film „Õlimäe õied“ ja samalt autorilt raamat „minu Jeruusalemm. Kaameraga kloostris“