Saatetegijate esmane eesmärk on selgitada ja õpetada, kuidas oma aeda kujundada ning taimede eest hoolitseda. Peamine sõnum televaatajale on, et ärge kartke pöörduda spetsialisti poole, kui endal ideid ja kogemusi napib. Aed ei ole midagi ebaolulist, vaid kodu osa ehk õuetuba. Väärt asjatundja on igas saates omast käest võtta – nimelt teeb põhitöö aedade kujundamisel ja loomisel ära aednik Arnold Hannust.

“Eestis pole aiakultuur nii arenenud nagu näiteks Inglismaal, ja inimesed ei suhtu aia rajamisse just ülearu tõsiselt.” märgib Hannust. Ta toob näiteks, et meil ei mõisteta, et ka aed on eluruum, kuigi väljaspool katust. “Pigem kohtan suhtumist, et aed on ilus asi, mida aknast vaadata,” ütleb Hannust.

Aedniku sõnul toob teadlikult planeeritud aed palju rõõmu ja mugavust. Ühtlasi võtab Arnold Hannust jutuks mõned tõed, mis rahva seas on juurdunud, kuid eriti vett ei pea. Ta toob näite perest, kes oli kategooriliselt terrassi rajamise vastu, väites, et neile sobib kõige paremini muru.

“Tihti arvavad inimesed, et lihtsaim ja kõige muretum aiakujundusviis on muru. Tegelikult on muru hooldamine üks aeganõudvamaid tegevusi ning terrassiga oleks elu hoopis hõlpsam,” selgitab suure kogemustepagasiga aednik. See konkreetne lugu lõppeski perele terrassi rajamisega. Sellest sai mitte ainult pererahva, vaid ka külaliste lemmikpaik, kus võib istuda ja aiailu nautida iga ilmaga.

* * *

Saatejuht Kairi Sester, mida on “Paradiisiaedade” salvestused teile endale pakkunud?

Hästi palju positiivseid emotsioone ja uut hingamist. Samuti on tore saada osa teletöö telgitagustest, näha, kui suure meeskonnaga üks saade valmib. Vaadates salvestatud materjali hulka, tuleb kahjuks nentida, et teleekraanile jõuab ainult väike osa.

Mida ise aias kasvatate?

Ma pean ennast keskmisest suuremaks aiatöö fänniks, mulle tõesti meeldib, kui mu ümber on ilu ja kord. Seetõttu veedan ka võimalikult palju aega aias toimetades. Hetkel on aed veel kujunemisel ja seega ootavad mõned mõtted alles realiseerimist.

Lisaks tarbeaiale, kus kasvavad maasikad, vaarikad, salat, suvikõrvits, maitseroheline, on ka kasvuhoone. Kasvatasin esimest korda seemnest tomati-, spinati- ja paprikataimi. Samuti on aias mõned õuna- ja ploomipuud.

Lillepeenraid ehivad aga pojengid, roosid ja rododendronid.

Milliseid nippe olete juba aednik Arnold Hannustilt õppinud?

Arnoldilt õpin iga päev midagi uut ja huvitavat. Viimati proovisin õunapuude istutamist, seda sain oma aias kohe rakendada.

Milliste aiamüütidega olete saadet tehes kokku puutunud?

Kõige üllatavam oli inimeste usk, et muru on hooldusvaba. Ainult kord nädalas niida, ja muru kasvab. Tegelikkuses nõuab ilus kvaliteetne muru palju aega ja hoolt. Samuti arvavad inimesed, et muru vajab väga toitaineterikast mulda, tegelikult aga tähendab selline muld rohkelt vihmausse, kes meelitavad kohale mutte. Seega kõik, kes alles planeerivad muru külvata, võiksid hoolega mulla kvaliteeti hinnata.

Milline on teie unistuste aed?

Minu unistuste aed on funktsionaalne, kuid samas romantiliselt lilleõites ja kus minu perel oleks mõnus aega veeta. Unistan, et saaksin oma aiast palju rohelist, mida meie toidulaud sisaldab. Tore oleks ühel hommikul oma kanade munadest omletti teha ning sinna kõrvale salatiks kasvuhoonest tomateid ja peenralt rohelist lisada.

* * *

“Paradiisiaedade” produtsent Kristi Nilov, kuidas on Kairi ja Arnold omavahel saates rollid jaganud?

Aednik Arnold Hannust on tõeline professionaal. Oma tegemistes on ta maksimalist ja perfektsionist. Tema nippe ja nõuandeid kasutavad paljud haljastajad, tema õpetussõnu järgitakse Räpina aianduskoolis, ka saates löövad kaasa Räpina aianduskooli õpilased, kellel on Arnoldi käe all võimalik aedades praktiseerida. Ta oskab rääkida nii lillede kui ka lihtinimese keeles. Ja teda kuulatakse alati suure huviga.

Kairi aga teeb televaatajale saate jälgimise mugavaks, sest oskab küsida õigeid küsimusi, just selliseid, millele vaataja vastuseid ootab. Professionaalile võivad osad teemad tunduda ehk jamad, kuid oleme lähtunud paljuski televaatajate küsimustest.

Arnold ja Kairi täiendavad teineteist. Tehes saadet ainult profiga, ei suudaks tavakodanik vast kõiki mõttekäike jälgida ja õpetussõnu järgida.

Milliseid aedu saates kujundate?

Sadade teemade seast käsitleme meie mõnda: Vahemere maade stiilis miniaed, tiigikallas, ühisala, dekoratiivne tarbeaed, paljandid. Tihti saadetakse meile pilte oma suurtest aedadest ja palutakse kiiret nõu. Siinkohal toon võrdluse, et see on sama, mis saata arhitektile pilt maalapist ja paluda kohest nõu, milline maja sinna sobib.

Aia loomiseks tuleb kohta külastada korduvalt, samuti õppida tundma inimesi, kes on selle aia omanikud. Ainult nii sünnib aed, mis on oma peremehe nägu. Ja muidugi arvab enamik, et aed – see ei maksa ju midagi! Kui majale planeerib inimene vähemalt 100 000 eurot, siis aiale 100.

Meie poole on pöördutud ka sooviga kinkida oma naabrile unelmate aed ning kutsutud: tulge ja tehke ära. Tahan kõigile südamele panna, et aed on kui kodu, seda peab planeerima ja see on suur töö. Kui näiteks Inglismaal või Hispaanias planeeritakse aed kohe maja ehitusel, siis Eestis elatakse aastaid mullahunnikute keskel. Seetõttu nimetaksin Eestit ka üheks hunnikute maaks.

Mööda äärelinnu sõites võib näha, et kõik kohad on täis hunnikuid. “Paradiisiaiad” teeb esimese sammu aianduskultuuri parendamiseks, ja seda sellisel viisil, et inimestel tekiks isu ilu järele. Pole vaja igal aastal kulutada taimedele, mis järgmisel aastal aia taha peab viskama, pigem võtta ette pisut suuremalt. Alustada tuleks plaanist, sest parem halb plaan kui üldse mitte mingit plaani. Küsige julgesti abi professionaalidelt – kulutate esialgu küll rohkem, kuid edaspidi säästab see tohutult. Rajage aed etapiti, kuid alustage plaanist.